ARHIIV

02/05/2017

Kilpnäärme põletik pole enam uudis

Üleeile sadas lund, täna on kevad ja homme juba suvi?

Juba vähem kui kolme nädala pärast jooksen ma Helsingis 10 kilomeetrit ehk osalen Naisten Kymppi võistlusel. Kuid kahjuks tulemus ei tõota tulla kõige parem... Vähemalt mitte siis kui ma sama vähe edasi treenin. Aga see pole vist kõige tähtsam eksju? Osalemine ikka!

Viimase paari nädala jooksul tunnen end nagu vanaema, et iga vihmaga põlved valutavad... Või kuidas see käibki? Aeg-ajalt jälle tuikavad ja valutavad. Täiesti imelik, sest ma pole enam jooksmaski käinud. Loodan, et see on lihtsalt mööduv nähtus.

Ma sain aprilli alguses mõned uued vereproovi tulemused kätte. Kes oskab tõlgendada, see saab aru. Igatahes muidu mu olukord on justkui okei. Vahel (80% ajast) koomaväsimus, aga inimene vist harjub kõigega.

Milles siis asi? Vahepeal mu kilpnääre töötab liiga aktiivselt ja siis jälle megaaeglaselt. Enamasti on kilpnääre alatalitluse poole peal. See polnud uudis, aga siit alumisest tabelist (suurendades) võib järeldada, et põletikuarv, mida mul esimest korda mõõdeti - on üle normi. Mul on 110 U/ml (tervel inimesel on alla 25). Mu emal on samad jamad olnud (ja on muidki) ja nüüd siis mul. Pärilik? Eks mingil määral kindlasti. See üle normi põletikuarv tähendab arsti sõnul, et mul on autoimmuunne türeoidiit. See pole ausalt öeldes eriline uudis mu jaoks. Ma kahtlustasin seda juba ammu. 
Täna käisin uuesti vereproovis ja maikuu keskpaigas on mulle aeg broneeritud haiglas, kus vist uuritakse täpsemalt. Ei tea mida ja kas ka sellest kasu on, eks elame näeme. Ma olen kuidagi leppinud sellega, et "jälgime olukorda" ja sellega, et ma olen hirmus väsinud. Kogu aeg. Sundides ikka jaksan, aga nõme kui energiat pole.

Tegelikult ma arvan, et üks põhjustest, miks mu kilpnäärme seis kehva on - on see, et meie töökohta uuriti hiljuti ja sealt võeti erinevaid proove ning majast leidus nii palju niiskust ja (ühe sõnaga) probleeme, et lasteaed läheb juba järgmise kuu jooksul remonti. Kõiksugu hallitustega (mürgiste liimiaurude jne.) seotud tervisejamad teevad inimeste autoimmuunhaigused (sealhulgas näiteks kilpnäärme talitluse) hullemaks. See on üks variantidest. Minu teooria.

Miks inimesed ei taha uskuda seda teemat? Õhk, mida hingame, mõjutab meie tervist! On tõestatud, et inimeste haiguste tekkimistel ja eluruumide hallitus-ja niiskusprobleemide vahel on otsene seos. Iga haigus pole tingitud sellest, aga pidevalt haigestumine ja seletamatu haigestumine võiks inimesed mõtlema panna (justnimelt arstid ei leia inimest uurides põhjuseid haigusnähtude põhjendamiseks!). Seega olge valvsad! Näiteks: Hallitusseeni on meie ümber kõikjal, kuid imelik kopituslõhn toas peaks juba häirekellad tööle panema - sellisel juhul hallitusseeneeoseid on õhus liiga palju.

Koostasin nimekirja, millised sümptomid võivad tekkida inimestele, kes viibivad eluruumides, kus on hallitus või muud niiskuseprobleemid:
✔silmade, nina ja kurgu ärritusnähud teatud ruumis viibides
✔pidev nohu ja köha
✔peavalu
✔ihu punetus (eriti) suu ja kaela piirkonnas
✔hingamisteedehaigused (sh. angiin, bronhiit)
✔põhjendamatu väsimus
✔hapnikupuudus ja udus olek "mõte ei jookse"
✔ninaverejooksud, verine nohu
✔kõhuvalud ja seedimisprobleemid
✔ärritunud limaskestad
✔kuiv nahk
✔raske ja pikaajaline köha
✔rägisev köha, kähe madal hääl
✔hääle kadumine
✔allergiad
✔astma ja selle ägenemine
✔immuunsüsteemi talitluse häired ja autoimmunsete haiguste tekkimine

Nimekiri on kahjuks pikk, kole ja osaliselt ka ebamäärane. Kui inimene on nii haige, et peab aastas rohkem kui 3 korda antibiootikume sööma, siis peaks otsima muid põhjuseid (enda ümber), mitte endale lõpmatuseni rohte sisse sööma.
 Kas lõpuks ometi algabki kevad?

8 comments:

  1. Mina olen põhimõtteliselt suurema osa oma elust elanud kilpnäärme alatalitusega. Mul on see samuti pärilik (juba kolmandat põlve). Asjad lähevad kergemaks :). Alguses tundub tõesti täiesti võimatu oma energia tagasi saamine (ja mingil määral see täielikult ei taastugi), kuid ajapikku läheb see kergemaks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle tundub, et kui kilpnäärme talitlus on ületalitluse poolel, siis on mul (tihti) rohkem energiat. Aga see on alati ajutine.

      Täna on kahjuks mu oma laps palavikus, aga pean tunnistama, et ma salaja lausa naudin, et saan ise temaga täna kodus "puhata" ja pikutada... Nädalas peaks olema 3 tööpäeva, et jaksaks :D

      Delete
  2. Alatalitus ei saa niisama ületalituseks muutuda :). Mulle on juba püütud seda teha, kuid lõppude lõpuks on mul ikka alatalitus ja kõik.
    Rohkem energiat on üldiselt siis, kui kilpnääre otsustab vahepeal... "normaalselt" töötada :D. Kuid mina olen sunnitud iga mõne aja tagant käima perearstil vereproovi andmas, et teada saada, kas tablettide doos on õige. Kui doos on õige, siis on ka kergem olla. Muidugi ma ei maininud, et inimlikk tunne (ja veidi energiat) on vaid sellepärast, et ma neelan türoksiini tablette.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen ka 4 aastat türoksiini kasutanud. Järjest rohkem ja rohkem, aga tasakaalu pole leitud.

      Mu kilpnäärme näidud TSH ja T4-V (vereproovide tulemused) on ühest äärmusest teise, ka arst on ise öelnud, et millal on ületalitlus (näitude järgi) ja millal mitte. Kilpnäärme töö ilmselt hiibub üldse ära kui kogu aeg nii ebastabiilselt töötab.

      Uuringutele lähengi ma sellepärast, sest arst ei teadnud miks mu kilpnäärme näidud muutuvad näiteks TSH 0.01 ja kuu hiljem TSH 5. Tema sõnul see pole normaalne. Olgu raviks türoksiin või mitte.

      Delete
  3. Terve teooria on, milline dieet aitab kilpnäärme alatalituse korral. Põhiliselt võiks mingiks ajaks gluteeni ja piimatooted ära jätta ja vaadata, kas läheb see aju-udu üle, mis on iseloomulik kilpnäärme alatalitusele. Kui sul üles-alla hüppab, siis muidugi keeruline, aga kas ka see ei või olla toitumise teema?

    ReplyDelete
  4. Terve teooria on, milline dieet aitab kilpnäärme alatalituse korral. Põhiliselt võiks mingiks ajaks gluteeni ja piimatooted ära jätta ja vaadata, kas läheb see aju-udu üle, mis on iseloomulik kilpnäärme alatalitusele. Kui sul üles-alla hüppab, siis muidugi keeruline, aga kas ka see ei või olla toitumise teema?

    ReplyDelete
  5. Olen ka justkui kuulnud, et gluteenivaba toitumine aitaks, aga teaduslikult seda seost pole veel tõestatud. Ma ise usun küll, et toit mõjutab meid otseselt, aga ma olen nüűd pikemat aega kogu aeg samamoodi toitunud (eriti kui söön veel töö juures lasteaias viimased 9 kuud).
    Pole olnud vajadust (ega viitsimist) üleni oma toitu korrigeerida, sest arst(id) pole selle kohta sõnagi maininud. Kindlasti pean vaatama menüü üle ja tegelema rohkem iseendaga ning toituma tervislikumalt. Vitamiinipuudust näiteks pole, seda juba kontrolliti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Piimatooteid tarbin minimaalselt kui üldse tarbin*

      Delete