ARHIIV

08/05/2017

Enrique nädalavahetus Soomes

Enrique fänne leidub nii palju, et ma isegi ei kujuta ette mitmes kord see "Sex and Love tour" siin on käinud. Tegelikult, kes on hoolsamalt mu blogi jälginud, teavad, et olen juba ühe korra Enrique kontserdil käinud ja see toimus hoopis Tallinnas.

Nagu ka viimati, siis läksime ka seekord Enriquet fännama - kelle siis muu kui mu õega! Seekord oli seltskond suurem ja meiega koos oli ka Tambet (mu kallis abikaasa). Mulle meeldis, et Hartwall Areenas oli palju rahvast. Ütleme nii, et juba see rahvamass annab omaette adrenaliini laksu. Hartwall mahutab 12 000 - 15 000 inimest.

Imelik oli see, et müügis olid ainult istekohad ja seisukohti polnud üldse! Kes suudab Enrique Iglesiast kuulata nii, et ei tantsi? No sellele saime vastuse kohe kontserdi alguses, sest kõik inimesed, kel oli istekoht lavaplatsil (seal, kus tavaliselt inimesed ainult seistes kaasa elavad) jooksid kohe püsti võimalikult lähedale lava äärde. Siis olidki osa toolidest tühjad, aga seda oli näha, et piletid olid siiski (vist?) välja müüdud.

Kontsert meeldis mulle väga, rohkem kui Eesti oma ja lihtsalt seetõttu, et inimesed ka istekohtadel seisid enamus ajast ja elasid täiega kaasa. Eestlased olid veidike külmemad selle koha pealt. Mu õe meelest oli Enrique mõne laulu esitus viimane kord (Eestis) parem, aga ma ei oska seda eriti kommenteerida, ma lihtsalt ei mäleta nii hästi. Eelmisel korral Enrique jõi laval pitsist viina, aga seekord mitte. Üldse oli ta nõksa peenemaks vist jäänud. Aga muidu viispluss.

Ma olen selline megafännaja kui miski meeldib, ma ei suuda kohe üldse enda emotsioone kontrollida. Nagu ka Lady Gaga kontserdil nii ka eile - kui muusika ja lavashow esimesed pool minutit juba käisid, siis oli mu emotsioon nii laes, et ma hakkasin nutma. Nagu altarile kõndides. Ma ei tea, nii piinlik. Tambet ja Liisa naersid mu üle veidike, sest see mu ulgumine enne showd pole ju väga normaalne. No siis tuligi kohe Enrique ja kiljusin nii, et täna kurk haige. Teismeline ikka, suureks ei kasva. Ma naersingi, et sain enda adrenaliinilaksu kätte enne kui esineja jõudis laulma hakata. Ilmselt oleksin õnnelik olnud isegi siis kui sinna lavale oleks astunud ükskõik kes, kasvõi Pipsa Possu (Põrsas Peppa), sest ma olin nii excited.

Seekord me muidugi istusime palju kaugemal ega näinud Enriquet meetri kauguselt nagu viimasel korral, aga ikkagi jäi mulle nädalavahetusest hea tunne ning hoolimata sellest, et täna oli tööpäev, siis ei kahetse absoluutselt, et pühapäeva hilisõhtul sellisel üritusel käisime.

Nüüd olen kaks korda Enriquet näinud, kelle kontserdile võiks minna järgmiseks? Ma tahaks võibolla minna kuhugi festivalile, kus oleks Soome artiste, sest neid ma olen nüüd täitsa tublisti kuulama hakanud.
Tellisin õe külla tuleku puhul (ta ju tuli Eestist) ühelt toredalt eestlaselt sefiiritordi (sellist uhket pritstehnikat ja õiget sefiiri ma ise teha veel ei oska):
Nüüd tagasi argiellu ja kähku magama! Mul on vaja nimelt juba kella 5 paiku tõusta, sest me oleme teinud elustiili muutuse ja käime varahommikuti jõusaalis (siis kui lapsed veel magavad!). See annab kõvasti energiat juurde, hoolimata sellest, et ma olen olnud alati õhtu-inimene, kes naljalt ka vaba päeva hommikul enne kella 12 jalule ei saa, ammugi veel trenni jaoks. Aga kunagi teinekord sellest teemast lähemalt.

Ilusat ja tegusat nädalat!

3 comments:

  1. Assaaa kui ilusad inimesed! A ma olen kah pubekas, kes kontserditel ei suuda istuda... viimati oli vist Tanel Padari kontsert
    Vanemuise Kontserdimajas...

    ReplyDelete
  2. Replies
    1. Aitäh. Täiesti tavalised telefonipildid :)

      Delete