ARHIIV

28/05/2017

Emmega lõbustuspargis ja EBA

Käisime mu emaga ja lastega laupäeval lõbustuspargis. Ma polegi blogis vist eriti oma vanematest pilte avaldanud, aga no kui avaldaks, siis inimesed näeksid, et ma meenutan välimuselt vist rohkem oma isa, samas näojooned on ka emaga sarnased.

Igatahes, laupäev. Vihma ei sadanud, kõiki atraktsioone läbi me seekord ei käinud, seega jäi midagi ka järgmiseks korraks. Meil vedas, mu ema sai töökoha kaudu (Helsingi lasteaiatöötajad) tasuta piletid, selline asi on alati tore boonus. Lennart on ka meetrimees ja pääseb järjest rohkematele asjadele, õnneks mõlemad lapsed on hästi välja koolitatud ja pigem julged kui arglikud. (Nali.) Mulle sobib, sest ma ise olen tegelikult täielik lõbustuspargifänn (hull).
Nüüd läheb päevade järjekord segamini, aga las olla. Reedel käisin lastega väikesel piknikul, alumisel pildil Lennart parasjagu lebotab mu hea ostu peal. Ma ei teagi veel, kas liigitada see mõtekate või mõttetute ostude alla. Kohati mõnus, aga siis tühjalt tuule käes hakkab justkui minema lendama...
Täna läksime rõõmsalt parte toitma, aga pärast pooletunnist otsimist ei leidnud me ühtegi parti rannast. No mitte kuskil. Viskasin saiakoti minema. Võite kolm korda arvata, kes siis põõsast välja kargas. Prääks. Ja võite nüüd ette kujutada hetk hiljem meie nutvat Lennartit. Emme ju oli just saiatükid minema viskanud... Oh jah. Ei läinud see ka päris nii nagu pidi. Läksime siis hoopis kohvikusse ja veetsime teistsuguse õhtupooliku. Oma väikese perega.

Muide, täpselt kolm nädalat veel tööd ja siis juuli lõpuni vaba! No töötu ju tegelikult, sest mu tööleping lõppeb ära. Mõnes mõttes kahetsen, et lubasin sel kevadel oma praegust töölepingut pikendada, nii mõnus oleks juba 1. juunist puhata. Aga no, need nädalad lähevad kiiresti. Ja nagu jutust on aimata, siis jätkan ma augustis seal samas lasteaias. Õnneks meie täiskasvanute tiim säilib enamvähem samana. See teeb asja palju lihtsamaks ja toredamaks. Aga nüüd aitab tööjuttudest!

Olen tähele pannud, et ma ei tea enam viimase ajal, milliseid postitusi lugejate jaoks avaldada. Igapäevaloba tundub paljude jaoks äkki igav, teisalt annab sugulastele ja tuttavatele hea ülevaate. Olen ikka erinevaid mustandeid siin valmis teinud, aga teinekord vaatan, ah see polegi nii tähtis avaldamiseks ja jätan mustandite kausta vedelema.

Sel aastal ma blogiauhindade jagamise üritusel ei osale. (Kui just mingi ekstreemreisi tuju mul sel päeval ei teki.) Aga osalen hääletuses eluliste blogide kategoorias. Hääletada saab ainult mai lõpuni! Ma käisin esimesel EBA aastal kohal, aga eelmisel aastal jäi vahele. Ega mulle see live-otseülekande idee ei meeldinud üldse, seega see on üks põhjuseid, miks ma pole enam sellest üritusest nii vaimustuses, aga see selleks. Ja mulle meenub, et käisin eelmisel aastal samal päeval hoopis Eesti jaanipeol Soomes (mis on ka sel aastal samal kuupäeval!), aga seekord ma ilmselt ei lähe kummalegi üritusele.

Olengi mõelnud viimasel ajal, et äkki peaks blogi koristama. Kirjutaksin ainult teatud teemadel... Ainult trennist?... Reisimistest?... Jääks nagu maru nigelaks see postituste arv. Avaldaksin ainult arvamusi?... Või hakkan lihtsalt Facebooki videopostitusi jagama? Keegi kirjutas kunagi, et mu blogi on nagu pudru ja kapsad, ma saan aru, siin on kõike. Kuidas parasjagu elu juhtub olema. 

http://eba.marimell.eu

No comments:

Post a Comment