ARHIIV

23/03/2017

Näkileiba söögi alla ja söögi peale ehk toidukultuur Soome lasteaias

Huvitav, mida Eesti lasteaedades tänapäeval süüakse? Minul pole näiteks õrna aimugi. Oma lapsepõlvest mäletan ainult, vabandage väga, rõvedaid putrusid (ma siiani ei söö neid). Ja mis siis kui laps hommikul putru ei taha? Soomes saab ta sellisel juhul näkileiva (teinekord tahab kõigest pooliku!), aga kuidas on lood Eestimaal? Kas laps saab tavalise leivaviilu kui pole midagi muud söönud? Või peab leppima tühja kõhuga?
Soome lasteaedades on kolm toidukorda:
8:00 - 8:30 hommikusöök
11:00 - 11:45 lõunasöök
14:00 - 14:30 oode "välipala"

Lasteaed, kus mina töötan, pakub näkileiba igal toidukorral. Lapsed, kes putru ei söö, saavad hommikusöögiks näkileiba ja harva kui nad juustu/ tomatit/ kurki juurde söövad. Kui lõunasöök ei maitse, siis samuti elatakse järgnevad tunnid näkileiva abil üle. Kell kaks pakutakse oodet ning selleks ajaks on ehk kõht nii tühi, et süüakse lisaks näkileivale ka midagi muud juurde. Ja nõnda päevast päeva. Ütleksin, et meie 4-5-aastaste rühmas on 40 - 50 % lastest kehva söömisega.

Söön ise samuti lasteaias lastega sama lõunasööki ja minu meelest need toidud siin on suhteliselt normaalsed. Eks kasvatajatena teeme kõik, et lapsed sööksid oma kõhud täis, aga ega sundida ei tohi. Meelitame ja julgustame maitsma. "Söö taldrik tühjaks" on keelatud öelda (kui seal pole just paar pisikest ampsu...) ja kusjuures lapsed on harjunud näiteks salatit mitte sööma. Meie rühmas on toidu maitsmine (ja salati/ puuvilja jne) kohustuslik. Pisike tükike piisab. Nii mõnigi on saanud kurgi ja tomati söömise nõnda selgeks.

Miks ma üldse kirjutasin sel teemal? Olen lihtsalt kuulnud lastest, kes on oma lapsepõlve ainult näkileiva peal üles kasvanud ja nüüd näen, et see tõesti on võimalik. Kusjuures paar nädalat tagasi märkasime teiste töötajatega, et näkileiva suurus on muutunud. Nimelt õhukesemaks! Kas ka selle arvelt säästetakse, ei tea? Säästu-Soome nagu mul on kombeks öelda selliste asjade kohta...

1 comment:

  1. Kuna töötasin veel aasta tagasi eesti lasteaias, siis tean vastata. Hommikusöök 8-8.30 Peamiselt puder. saab valida, kas moosiga või ilma. Vahest moosi asemel toormarjad (mustsõstar, maasikas). Kõrvale alati võileib või sepik vorstiga, juustuga, tomatiga, kurgiga. Kord nädalas helbed või müsli. Kolmandik lapsevanemaid ei telli hommikusööki väites, et laps sööb kodus. Lõuna 12.30 Enne seda pea paar tundi õues, kus mitmed kurdavad tühja kõhu üle. Lõunal kolmel päeval nädalas supp ja magustoit, kahel praad. Supid kas kanaga, hakklihaga, viineritega jm. Üldiselt lapsed söövad suppe. Magustoitudest erinevad kissellid kohupiimaga, vahukoorega, karamellkissell moosiga.. Praadides kartul, riis, tatar kastmega või kotletid. Alati on prae juures toorsalat. Oode pärast lõunaund kella nelja paiku. Võib olla väga toekas näiteks risotto, mida lapsed ei taha või hoopis saiake ja puuviljatee. Peaaegu alati toored kaalikatükid või porgandid või õunad närimiseks.Menüü pannakse kokku toitumisnõudeid jälgides.
    Paljas leib käib lõunatoidu juurde 1 viil lapsele.

    Muidugi toituvad lapsed erinevalt. 3-4 aastasi peab abistama ja erivajadustega laste harjumusi arvestama. Minu praktikas oli üks poiss, kes tõepoolest sõi ainult vett ja leiba. Eelkooliealiste rühmas suutis juba süüa ilma kastmeta makarone.

    ReplyDelete