ARHIIV

21/12/2016

Kiire argielu ja jõulud

Ma pole enam jõudnud rahus blogi kirjutada, aga mis siin ikka pikalt laterdada tööle-koju-magama-jne. On vaja lapsed lasteaeda-kooli valmis panna ja nii saabki esmaspäevast reede. Mis uudist? Ei midagi. Kodus ei toimu midagi erilist. Ka kassid ei üllatanud, ronivad muidku kuuse otsa ja nõnda see on oma 20 korda pikali kukkunud ja jõuluehted muidugi on samuti mööda elamist laiali veetud. Nüüd mõistan, miks soovitatakse jõulukuusk lakke kinni panna.

Ma taipasin, et kuigi jõululaupäev on alati tore ning kõiksugune jõulunänn ja kodu kaunistamine on kena ja armas, eriti lastega... Siis ma polegi vist üldse jõuluinimene. Kingitusi meeldib tegelikult ju teha kui mul on aega teha need osaliselt ise (ja rahus). Aga sel aastal ma olen kõik vabad tunnid kulutanud vist magamisele (isegi söögi tegemine nõuab üsna suurt pingutust, pesude pesemisest rääkimata).

Juba mitmes aasta järjest, iga kord umbes nädal enne jõule saan ma mingi paanikahoo, et tahaks mujale... Ma üldse ei imesta, et osad inimesed veedavadki jõulud hoopis kuskil soojal maal päikese all. Samas on meil tegelikult kõik hästi, meil on alati koht, kuhu minna ja jõulud veeta. Mehe arust jõulude ajal peame me oma perega alati maal olema. Tambeti vanemad elavad Lõuna-Eestis ja nende maal on alati selline traditsiooniline ühine jõululaud ja niisama perekondlik olemine. Lapsed ootavad seda väga. Kui läheb hästi, siis sinna tuleb ka jõuluvana (nagu alati). Nii, et kuigi enne jõule on mu stressitase päris kõrge (kellel poleks?), siis jõululaupäevaks unustan selle ära.

Ma olen ju tegelikult mitu jõulupüha täiesti maha maganud (maal võtan vabalt) ja olen nüüdki valmis väsinud. Millest? Ma ei tea. Tööst ja koolist ja lastest (kas nii tohib üldse öelda?), ma pole tegelikult enam oma kooli süvenenudki eriti pärast seda kui ma angiini tõttu korra käigu vahele jätsin. Sealt algas allakäik. Jäin n.ö. rongist maha, sellega kadus ka motivatsioon ja nüüd ma otsustasin vist täiesti käega lüüa. Ei jaksa. Tahaksin hoopis jooksmas käia selle asemel. Mind huvitab ka õppimine, aga ma tõesti tunnen, et kõike ei jaksa pereelu ja täiskohaga töö kõrvalt.

Tööl (lasteaias) on olnud kiire, lõpuks sel nädalal hakkab justkui vaikselt olukord rahunema (loe: rühmas on vähem lapsi) ja mu oma laste jõulupeod on ka nüüdseks peetud. Lennarti lasteaias oli seekord õues laulmine ja jõulupudru (riisipudru) söömine. Jah, see oligi kogu moos, natuke pettumus... Eleanora kooli jõulupidu oli siiski natukene etem. Käisime oma lasteaiarühmaga (tööl) eelmisel nädalal jõulukirikus ja eilne Eleanora kooli jõulupidu oli osaliselt samasugune kristlik nagu kirikus käik.

Jõulud on ukse taga ja pean tunnistama, et kuna ma olen megaväsinud olnud... No nii väsinud, et kaalusin jätta jõulud vahele ja töölt ka ära tulla... Pole ma jõudnud veel mitte ühtegi kinki osta. Oleme tavaliselt oma kingid lastele enne Eestisse minekut kuuse alla Soomes pannud (et ei hakka topelt vedama edasi-tagasi), aga sel aastal vist ei vea välja. Päkapikud on laisad olnud. Peaks ju ometi paar päeva veel aega olema, aga kuna homme on mul kogu päev broneeritud ja neljapäeval lähme me juba pärast tööd õhtul Eestisse, siis ma ei teagi, mis saab. Peab midagi välja mõtlema... Ehk jõuluvanale kirja kirjutama? Lisaksin sinna kindlasti veel, et soovime jõululaupäevaks lund.

Nii kahju, et ma pole jaksanud isegi meisterdada ega kududa suurt miskit, aga loodan, et äkki pärast aastavahetust jääb ka selleks kõigeks aega. Lubadused, lubadused...

Aga nüüd pean magama (olen väsinud ja und ei tule - tüüpiline), homme on pikk päev ja kuna ma "Aasta ema" avastasin alles eile õhtul, et Eleanora kool lõppeski juba täna ära, siis võtan ta oma töö juurde paariks päevaks kaasa. Õnneks mulle anti selline luba.

Aga lugejatele soovin ma ilusat jõulude ootust!

1 comment: