ARHIIV

28/11/2016

Pulmad - eelarve ja tegijad

Ma ei tea, kas keegi peab seda tähtsaks või mitte, aga otsustasin, et pulma lõplikku eelarvet ma ilmselt ei paljasta. Üks põhjus selleks on see, et ma ausõna ei viitsi (loe: ei tahagi) sendi pealt kõike kokku arvutada ning tegelikult me kahekesi teame ümmarguselt, milline hullumeelne rahahunnik pulmade alla pandi... Seega on parem kui me seda teemat üldse enam ei meenuta... Kui kedagi huvitab mõni üksikasi, siis võin vastata, aga arvan, et kel natukenegi tahtmist, oskab juba ise üks pluss üks kokku lüüa.

Lähen parem huvitama katergooria juurde, nimelt ma pole täpselt kirjeldanudki kõiki meie toredaid pulmategijaid, kes kindlasti on ära teeninud suure kiituse! Teen siia väikese nimekirja ja kirjutan paari sõnaga, mis ma teatud tegijast/ kohast arvan. Ma tõsiselt arvasin, et teen lühidalt, aga vot ei oska. Pidin ikka romaani kirjutama...

1. Pulmaisa Margo Hussar
Viisakas pulmaisa! Tore avatud inimene, hea huumorisoonega (mitte üle võlli). Mina jõudsin muidugi rohkem küsida kui tema vahel vastata, aga sain nõuandeid kui vaja (eriti pulmarongi, ajakava, pulmaametite, oksjoni, auhindade ja lisaks ka teiste pulmategijate suhtes). Saime kokku ühe korra ja juba pärast esimest kohtumist olime me Tambetiga palju targemad oma tulevase pulmapäeva suhtes, olime läbinud justkui n.ö. lühikoolituse. Meie enda kiire elutempo tõttu jätsime viimase kohtumise vahele, aga ega seda polnudki vist meil vaja, sest kõik sujus pulmas hästi. Mulle isiklikult meeldis, et ta alati teavitas pulmas meid kui pruutpaari, mis järgmiseks saama hakkab ja kuna ta nägi, et Lennart oli meie jala juures tihti kinni klammerdunud, siis võttis ka selle arvesse. Pulmarahva sai ta samuti kenasti kaasa haaratud. Minu meelest sobis ta väga hästi meie pulma nii öelda õhtujuhiks. Meie pulmas korraldas ta traditsioonilisi pulmamänge, mis meie külalistele meeldisid (mitte midagi labast). Jäime temaga väga rahule ja ta pidas kinni kõikidest asjadest, mida olime eelnevalt ette planeerinud ja paberile üles kirjutanud!

2. Bänd Sleepwalkers:
Valisime selle bändi just seetõttu, et folgikoda on megasuur ja lihtsalt väike ansambel oleks meie silmis liiga nadiks sinna jäänud. Kindlasti mängis rolli ka teiste pruutpaaride tagasiside ja selle bändi tuntus pulmafoorumites. Ja me ei pidanud pettuma! Meie pulmas folgikojas oli lava osaliselt juba valmis kaunistatud ja see sobis väga hästi bändi oma valgustehnikaga kokku. Helitehnika on neil endal olemas. Kohtusime Eskoga ühe korra ja meile jäi temast väga hea mulje. Eriti hea oli kuulda, et nad olid meie valitud pulmaisa Margo Hussariga ka varem koos pulmades olnud - seega juba tundsid üksteist, mis lihtsustas kindlasti oluliselt ka pulmategijate enda tööd. Kirjutasin (suht viimasel hetkel) lugudest nimekirja, milline muusika meile meeldib ehk siis täiesti seinast-seina. Esialgu pulmas oli muusika pigem väga viisakas (mis läks meie peosaali õhkkonnaga täiuslikult kokku) ja hiljem mängisid nad muidugi ka süldikamaid laule. Eks rahvas seda juba südaöö ajal ootaski ja bänd ei vedanud kedagi alt. (Neil oli kaasas ka eraldi helitehnik, kes nähtamatult mööda saali liikus ja mina muidku mõtlesin, et kelle kaaslane see naine veel on.) Olime Eskoga eelnevalt kokku leppinud, et kui bänd lõpetab oma neljanda ploki mängimise (4 x 40 min), siis jääb ta veel discot edasi tegema. Ja seda ta ka tegi... Hommiku kella 6-ni!

3. Kirikuõpetaja Joel Luhamets:
Väga lihtne valik meie jaoks. Selge häälega kirikuõpetaja ja nii sümpaatne inimene. Võttis kohe arvesse lapsed ja ka laulatuse ajal rääkis sellest, et lapsed on ikka kõige tähtsamad (hoolimata sellest, et Lennart tahtis altarile ronida sada korda). Suhtlesime korra telefoni teel, aga ülejäänud asjad saime e-maili teel korda aetud ja ta vastas mulle alati hiljemalt päeva-paari jooksul. Kohtusime ühe korra (kaks päeva enne laulatust) ja ta selgitas meile laulatuse tseremoonia käiku väga lihtsalt ja selgelt. Kuna me registreerisime enda abielu mõni nädal enne laulatust Soomes ära, siis polnud meil vaja paberiasju Eestis ajada. Jäime ka kirikuõpetajaga väga rahule!

4. Orelimängija Anna Humal:
Küsisin otse Joel Luhametsa käest, kes mängib nende kirikus orelit ja tema soovitusel võtsin Annaga ühendust e-maili teel, kes soovitas kohe neid pulmamarsse, mida me isegi silmas pidasime. Ehk siis neid kõige traditsioonilisemaid. Tahaksin ausõna öelda, et ta mängis meeletult hästi, aga kui ma pisarates alatrile kõndisin (mängin ise klaverit ja ma ei väidagi, et olen supermusikaalne), siis mulle tundus, et kas ta mängis paar nooti mööda või tegi orel vahepeal kahtlast häält... Igatahes oli, mis oli - vähemalt mängis õiged lood ja kuna see oligi meie jaoks tähtis, siis ei saa kurta.

5. Pauluse kirik:
Minu sooviks oli see, et kirik, kus toimub meiel laulatus - et seal poleks ometi remont pooleli. Ja kui esialgu planeerisime uhke Peetri kiriku kasuks, siis paraku muutsime me sada korda meelt, sest selleks aastaks sai Pauluse kirik juba valmis (ja kiriku rent oli poole võrra odavam kui Peetri kirikus). Kirikusse ei tohtinud muide puistada päris lillede kroonlehti, sest neid pidi raske olema ära koristada ja seega üks pruutneitsidest ostis viimasel hetkel kunstlille kroonlehed. Eraldi kaunistusi me kirikusse ei tellinud, sest me ei tahtnud neid sinna jätta ja kaasa võttes oleks jälle lisatööd pruutneitsidel olnud. Kirik oli niisamagi ilus ja altar oli sobivalt pikk, et oma isa käevangus tulevase abikaasa juurde kõndida. Parklasse mahtusid ka vist kõikide külaliste autod ära.

6. Peokoht Moose folgikoda ja ööbimine Mooste külalistemajas:
Peokohaks valisime folgikoja, sest see on Tambeti maakodu lähedal ja sinna mahtus kenasti 100 pulmalist nii laua äärde kui ka tantsima. Saime ise ju kujundada, kuidas me kõik lauad tahame sättida ja kuna pikk laud oli mehe (ja ka minu) ettekujutluses, siis tegimegi U-kujulise laua. Esialgne plaan oli see, et kõik külalised saavad ööseks jääda (ja ma ise oleks ka nii tahtnud), aga paraku sinna ei mahtunud ning paljud külalised lahkusid ikkagi kella 1-4 ajal. Mooste mõisa perenaisega suhtlus käis läbi e-maili ja sain alati päris kiirelt vastused. Käisime ühe korra kahekesi kohapeal folgikoda vaatamas ja noh... Päris lage plats tundus. Ja suur! Ega poleks uskunud kohe, et see võib nii hubane ja kaunis välja näha nagu meie pulmas. Folgikoda vajab väga palju dekoratsioone ja kangaid (kindlasti lakke). Mulle meeldis peokohas see, et külalised said vabalt liikuda, keegi ei istunud teise külje all kinni ega pidanud ootama ja teisest möödudes külgi hõõruma. Ka tantsimiseks jäi palju ruumi ning pruutpaari istekohtadest nägi kenasti üle kogu saali. Eriti mõnus, et ka bändil oli oma lava, kus nad said rahus esineda ja tantsulised ei pidanud oma suurejooneliste liigutustega bändiliikmeid nurka suruma, vaid kõigil oli ruumi. Perenaine Ülle oli ise ka hästi tore ja südamlik inimene, muidku käis pulmajärgsel hommikulgi meie juures ja rääkis, et nii ilusat pulma pole ta näinudki seal. Lausa nii mitu korda, et ma hakkasin naerma ja kahtlema, kas räägib kõikidele pruutpaaridele sama juttu, aga ma muidugi nõustusin ja noogutasin kaasa ning tänasime teda aktiivse suhtluse eest. Ja muidugi see väike tulekahju, mis meie pulmas tekkis, oli ilmselt seetõttu, et Mooste enda folgikoja lambid olid seal mitmes öö ja päev järjest põlenud (me olime kolmas pulm järjest) ja õnneks polnud see meie süü. Külalistemaja oli nagu vana talumaja ikka, ainult maru palav oli. Hommikusöögile me ise ei läinudki, aga külalised jäid rahule ja kiitsid, et kõik oli eestimaine.

7. Fotograaf Tatjana Siipan ja Margit Partei:
Fotograafi valik oli väga pikk protsess, sest kuna me isegi muutsime pulmakuupäeva, siis ütles esimene pulmafotograaf meile lõpuks ära ja järgmine fotograaf jäi lapse ootele ja just meie pulmade ajal oli tal kodus juba vastsündinud beebi ning kõik n.ö. tuntumad fotograafid olid kesksuveks muidugi juba ära broneeritud. Leidsin Tatjana ja unustasin ta kontaktandmed mõneks ajaks üldse ära, aga õnneks võttis ta ise minuga ühendust. Käisime proovipildistamisel ja ausalt öeldes me olime pinges keset parki teiste ees poseerimisega, aga Tatjana tehtud piltidega jäime siiski rahule. Me ei otsinud kindlat erilist stiili, vaid tahtsime klassikalisi pulmafotosid. Meie rõõmuks oli pulmas kaks fotograafi! Vabatahtlikuks fotograafiks pakkus end välja Margit Partei ja ma ei tea, kas on ebaaus kui ütlen, et tema pilditöötlused meeldivad mulle kohati isegi rohkem. Mulle isiklikult meeldib Margiti stiil ja mehele (pigem lihtne) Tatjana stiil, nii, et kõik on rahul. Fotograafid olid pulmas piisavalt nähtamatud, tegid ka külalistest palju pilte, mis oli tore, sest igaüks leidis end kuskilt pildilt üles. Fotograafide tööpäev algas juba siis kui ma juuksurisse jõudsin (hilinesin). Margit ja Tatjana olid eelnevalt omavahel suhelnud ja ma isegi ei tea, mida täpsemalt, aga minu meelest tore, et nad said omavahel hästi läbi ja meie õnn, et Margit meid leidis, sest meil on plaan kindlasti tema juurde ka kogu perega (või aastapäeval kahekesi) pildistama minna!

8. Tartus Duglase juuksurisalong Taskus:
Väga piinlik, et ma ei mäleta oma juuksuri nime, aga ilmselt see on seetõttu, et mul pole seda mitte kuskil kirjas. Juuksur sai valituks suhteliselt läbi loosiratta ja kaks päeva enne pulmi tehti mulle kuulus proovisoeng. Proovisoeng oli jah kena, aga lagunes siiski harakapesaks laiali. Olin hädas. Pruudisoeng valmistas mu jaoks viimastel nädalatel kõige rohkem stressi, sest mul polnud viimase hetkeni õrna aimugi, millist soengut ma tahan - kinni, lahti? Jah, ma isegi nutsin selle pärast, tundus maailma suurim probleem tol hetkel. Olin juba vaimselt valmistunud selleks, et teen ise lokid ja jätan lahtised juuksed (aga ma tegelikult ju ei tahtnud, sest praegu on kõikidel selline tavaline soeng). Duglase juuksurisalongis oli meeldiv käia. Tore tädi võttis mu nõu ja erisoove (proovisoengu lagunemise kohta) pulmapäeval kuulda ja kasutas just neid klambreid ja tugevamaid värke, mida ma teadsin, mis mu rasked juuksed kinni hoiavad. Tegelikult askeldas pulmasoengu kallal mingil hetkel vaheldumisi lausa kolm juuksurit, sest ma ju hilinesin sinna. Teenindus oli super, ma ise olin nii pinges seal juuksuritoolis, aga nad said hakkama. Soeng püsis hommikuni ja oleks kindlasti püsinud ka kauem, aga ma ei saanud magada selle soenguga (klambrite määraga), seega harutasin lahti. Ka mu ema käis pulmahommikul seal samas juuksuris ja ta jäi rahule. Soovitan! Juuksekaunistusega on oma teema, selle ostsin kusjuures Soomes, vot see hind (60 eurot) jäi veits pead sügama panema, aga kui keegi tahab võin soodsamalt maha müüa! Minu kiiks oli see, et pruudisoengus (ega kaunistuses) ei tohtinud olla pärleid ja see tundus võimatu missioon! Lõpuks maksin hingehinda juuksekaunistuse eest ja avastasin pulmapäeval pruudikimbus paar üksikut pärlit... On sel siis enam nii vahet? Ei!

9. Pulmaauto Tšaika ja limusiin:
Limusiini rentisime tegelikult üldse teisest kohast läbi meie tuttava pruutneitside sõidutamiseks ja selle osaga läks kõik nii nagu oligi planeeritud. Pulmaauto inimestega saime suheldud läbi Facebooki, kõik sujus kiirelt ja hästi. Pulmapäeval aga polnud pulmaauto lillekioskist autokaunistusi õigel ajal lasknud peale panna, seega kirikust väljudes oli meil variant minna limusiiniga peokohta või oodata oma pulmaautot, mis oli ootamatult katki läinud. Ootasime 15 minutit ja see pisike viperdus polnudki nii hull katastroof kui ma tol hetkel vist ette kujutasin. Korraks jõudsin küll kiriku ees mõelda, et issand kõik läheb metsa, aga õnneks ma olen lihtsalt paanitseja ja polnud häda midagi.

10. Pruudikimp, pruutneitside kimbud ja autokaunistus Lillekioskist:
Hoolimata sellest, et meie pulmaauto hilines, ostsutasime me siiski kähku hüpata läbi Lillekioskist ja võtta peale meie jaoks tehtud autokaunistused. Mul oleks lihtsalt lilledest nii kahju olnud muidu. Pruutneitside kimbukesed nägin juba enne laulatust ja need olid just sellised armsad nagu olin ette kujutanud. Pruudikimp oli ehk ümmargusem kui mu soovipildil ja hoopis erksamatest roosidest kui ma soovisin, aga samas ma ise ütlesin, et kasutage pigem värskema väljanägemisega punaseid roose kui väsinud tumepunaseid. Ja mis siin salata, kimp oli ikka väga kena. Ega siis kõik ei peagi toon toonis olema, mis siis, et ma alguses nii planeerisin. Tambeti rinnataskulill oli ka väga kaunis, kahjuks Lennart suutis selle juba laulatuse ajal süles olles ära murda, aga keegi pruutneitsidest meisterdas kähku külaliste kingitud lilleõiest uue taskulille (ilupiltidel pole siis see õige, aga vaevalt keegi märkas) Florist(id?) olid vaeva näinud ja me jäime nende tehtud lilleseadetega väga rahule!

11. Toitlustus Jaagumäe catering:
See valik tundus kõige turvalisem ja jäime rahule. Valisime meie jaoks sobiva menüü välja ja lisasime sinna üsna mitu lihavarianti juurde, et kellelgi kõht ometi tühjaks ei jääks... Ja tulemus oli see, et toitu oli rohkem kui küllaga (jäi väga palju üle) ja mis peamine, see oli väga maitsev. Söömise ajaks olid rahval kõhud tühjad ja kuna söök oli nii hea, siis tundus, et saalis valitses 15 minutit vaikust ja mõnusat muusikat taustal mängimas. Sellest juba mainisin, et Jaagumäe oli meile kolmekordse tordi teinud, ja ka see läks rahvale hästi peale. Meie erisooviks oli, et kohv oleks kogu peo vältel kätte saadav ja sellele soovile tulid nad ka vastu. Ma ise lootsin, et cateringi töötajad tulevad pulmahommikul varem kohale, et saaksin juhendada, kuhu ma miskit tahan panna, aga pruutneitsid edastasid neile info ja nagu eelnevas postituses mainisin, siis olid nad katnud kõik väga ilusti. Meil oli U-kujuline laud ja pruutpaari vastas polnud toole, seega oli kena, et sinna pandi kroogitud äärtega lina nagu ka magusalauale. Olen kuskilt justkui kuulnud, et Jaagumäel on iga kord sama toit, aga kuna ma ise pole pulmas (ega muudel üritustel Eestis) väga ammu käinud, siis ei oska selles suhtes kommenteerida. Minu meelest toit oli superhea.

12. Pulmatordi autor magusameister Urmas Jalakas:
Saatsin Urmasele pildi ja meie pulmatort nägigi suht sarnane kui mitte samasugune välja. Käisin ka proovitordil Viljandis järel ja kuigi soovisime kirsitäidisega, siis saime vaarika-mustsõstra, mis oli megamaitsev. Andsin tagasisidet, aga ütlesin, et see proovitordi sisu võikski jääda pulmatordil sama. Tordi väljanägemine oli ilus ning hoolimata sellest, et Urmase jalaga juhtus midagi, siis tõi ta meile selle tordi kenasti Moostesse kohale. Pulmatorti lõigates sain aru, et päris suur osa sellest on mittesöödav (see tähendab sealt keskelt, mille peale tort oli üles ehitatud), sest viiekorrulist torti ei saa ilma korraliku põhjata ometi üles ehitada. Tort maitses hästi, kuigi minuarust oli lõpuks siis osa kirsitäidisega ja mõni kiht hoopis vaarika-mustsõstra kui ma nüüd ei eksi. Aga maitses hästi. Jäime tehtud tööga rahule, sest pulmatordi väljanägemine oli tegelikult meie jaoks pulmapäeval tähtsam kui maitse ja see oli selline nagu soovisime. Urmasega suhtlesime Facebooki ja meili teel ning kuigi tal on väga palju tööd, siis vastas ta mulle enamvähem alati.

13. Fotobox:
See plaan oli meil juba kohe algusest peale ja tasus end vägagi ära. Kuna meie pulmas oli palju noori, siis see pildimasin oli nende (ja ka väiksemate laste) jaoks vist parim asi pulmas. Suhtlesin Fotoboxi töötajaga läbi meili ja sain alati head täpsed vastused. Valisime ise piltidele teksti, taustakanga ja kõik tehti nii nagu kokku oli lepitud. Kaasa saime veel kaks töötajat, kes siis juhendasid masina kasutajaid. Meie soov oli, et külalised teeksid kõik endast Fotoboxis pildi ja liimiksid vähemalt ühe väikese pildikese meie külalisteraamatusse. Me ise käisime ehk 3-4 korda pilte tegemas seal, tundus, et polnud eriti aega selleks. Pärast pulmapidu saime emailile lingi, kus nägime kõiki pilte, mis meie pulmas on Fotoboxi masinas tehtud. Kusjuures me vist polegi kõiki veel läbi vaadanud, ei teagi, kas see link enam toimib? Pilte sai teha piiramatult, Fotoboxi rent oli tunnitasuga ja meil oli see kuus tundi ja sellest täitsa piisas. Töötajad viisid masina märkamatult teatud kellaajal pulmast ära ja kõik sujus kenasti. Ma soovitan ka teistele seda teenust. Igati lahe.

14. Peokoha dekoratsioon ja kaunistused:
Siinkohal tegin ma koostööd eelneval päeval abiellunud pruudiga, osad asjad rentisin ma temalt, osad asjad nagu näiteks laekangad rentisime kahe peale, muud asjad olin ise valmis ostnud või teinud, ja mõne teise asja rentisime Piigade Peoagentuurist (nt lühter lakke). Minu suurim soov ja ettekujutlus peosaalist oli selline, et laes peavad olema kindlasti kangad ja need ilusad kangad olidki pärit Piigadelt. Osad valgustid saalis olid teise pruudi käest laenatud (tema renditud Tallinnast) ja ka meie kasutasime neid, need tõesti tegid nii mõnusa hubase tunde peosaalis. Magusalauanõud laenasin tuttavalt, kes on "Loomist Väärt Elamused" tegija Krislyn. Makroonid tegi magusalauale Anne Hanni ja muud maiustused on pärit Soomest ja Lõunakeskusest (ostsin ise). Küünlajalad (eri suurustes viieharulised) ja lillevaasid rentisime päev enne pulmi Tartust Reservist. Valged toolikatted rentisime otse Moostest. Veinipunased toolilipsud tellisin ma kunagi ammu Aliexpressist ja need on mul siiani olemas (juhul kui keegi tahab, siis mul on 98 tükki alles, sest vanaema tahtis kahte endale!) Pikad küünlad ostsin Ikeast, salvrätid olid tellitud Soome netilehelt ja ongi vist kõik... Lilled peolaual olid külaliste kingitud (osad dekoratsioonililled laenasime eelneval päeval abiellunute käest nt. õues ja laval).

15. Riietus ja muu
Pruutkleit - Soome pruutkleitide pood Järvenpääl (seda pole enam)
Loor - pärit Tartu Riia mäel olevast pruudikleidi poest
Pruudikingad - Lõunakeskuse kingapood
Ehted - kõrvarõngad ja käeketi laenasin oma emalt
Abielusõrmused - Tartu Kvartali juveelipood
Mehe ülikond - Tartu Kaubamaja
Mehe kingad, vest, lips - Helsingi pulmariiete laenutus
Pruutneitside kleidid - Soome pood Ginatricot
Lilleneidude kleidid - Lõunakeskus

16. Tegime ise:
Kutsed
Lauaplaan peeglile
Menüüd
Kohapurgikesed
Pulmalehed
Auhinnad, okjsoniasjad
Pulmaametite magnetid
Külalisteraamat
Südamekujuline teeviit
Pruudimeigi (kiire õrn meik juuksurisalongi peeglit kasutades)

Nüüd said vist kõikide põhitegijate nimed ja tähtsamad kohad kirja. Ausõna - ei saa me mitte millegi üle nuriseda, kõik täitsid oma tööülesandeid hästi ja soovitan neid kõiki tegijaid teistelegi. Mina olen perfektsionist ja ma tean, et "Oleks" on tore vend, aga ühtegi pulmategijat ega kohta poleks ma ära vahetanud!
Fotograaf: M. Partei
Pulmamaailmas on käimas hetkel selline tähtis sündmus nagu "Aasta Tegija 2016" hääletus, seega julgustan kõiki sinna klikkima ja andma oma hääle!

1 comment:

  1. Minu arust oli ka väga kena ja armas pulm! Koonerdatud polnud millegiga 😄👍

    ReplyDelete