ARHIIV

03/09/2016

Tavalise tööinimese elu nõuab ohvreid

Mul oli mõnda aega kasutusel Ladyline - naiste jõusaalikaart, mis tähendas seda, et ma võisin käia rühmatreeningutes ja niisama jõusaalis argipäeviti vahemikus 5:00 - 16:00. Aga kuna ma jõuan nüüd uue graafiku järgi alles pärast kella 16 koju, siis pidin ma otsuse tegema ja oma jõusaali liitumise ära lõpetama. Septembrimaks 49 € läheb nii kui nii maha, aga midagi pole teha. Kui keegi tahab Ladyline kaarti, siis andke teada...

Teine variant oleks olnud see, et maksan rohkem, aga saan see-eest ka õhtuti trennis käia. Õhtuti on muidugi alati palju rahvast, kuid samas saaks lapsed seal ka teatud päevadel hoidu jätta. Aga ma tõesti ei tahaks väiksemat last lasteaiast otse jõusaali lasteparki viia, et ise trenni teha... Tunneksin end taaskord isekalt. Ja pealegi, ma ei usu, et jaksaksingi! Uus töö võtab juba niigi palju energiat ära, eriti esimesel kuul kui alles sellise argieluga harjun. Vabandused, vabandused? Kõike ei jõua ju! Ma ei taha enda energiat päris nulli ka tõmmata...

Õnneks see lasteaed, kus töötan, on spordikallakuga, nii et saan ka ise end igapäevaselt liigutada. Lasteaias on kokku 40 töötajat ja 170 last (8-10 rühma - ma ei ole isegi päris selgusele jõudnud!) Seega tegemist piisab nii toas kui ka õues. Ma istun ainult sel ajal kui lapsed magavad...

Ma alati imestan kui keegi täiskohaga tööl käimise kõrvalt jaksab veel hullult trenni teha. Seda eriti laste ja pereelu kõrvalt. Võibolla ma saan oma töö kaudu järgmisel nädalal hea soodukaga ujula kasutamise võimaluse, äkki siis hakkan hoopis seal koos lastega käima. Ma arvan, et selline ühine asi oleks kõigile palju toredam. Kui ainult jaksaks, sest ujumas käimine on suht väsitav - riietumine, pidev valvamine, pesemine, kuivatamine jne. Tegemist piisab...

Sport jääbki nõnda esialgu tahaplaanile. See jäi juba tegelikult juulis kui pulmi täies hoos korraldasin ja jõusaalist oli puhkus ka eelmisel kuul... Lausa kadedaks teeb teiste "aktiivsed augustid", aga kui end kätte võtan, siis hakkan õhtuti jälle jooksmas käima. Füüsiline vorm on juba veits lodev. Vähemalt selline tunne tekib kui pole end ammu korralikult liigutanud.
Hommikust! :)
Ärkasime (mind äratati...) täna Lennartiga juba enne poolt seitset üles... Ta on hakanud jälle (!) iga öö meie kaissu tulema. Ja kuna ma olen unes, siis ei jaksa ma teda isegi tagasi viia. Noh, eks see igatsus on suurem kui tema peab iga päev lasteaias käima ja emme tööl.

1 comment:

  1. Poisid on ikka memmekad... Minu oma ka siiani vahetevahel ronib kaissu...

    ReplyDelete