ARHIIV

05/09/2016

Kaks asja, mida vanemad ei tohiks lasteaias teha

Kunagi päris ammu sain juba koolis paar head nõuannet, kuidas mitte lapsevanemana käituda. Muidugi enda laste arvelt on kõike hea harjutada ja oma vigadest õppida...

1. Last lasteaeda viies jäta laps kasvatajale ja kui laps nutma hakkab, siis lapse ja enda huvides: ära võta teda kaks-kolm korda uuesti tagasi sülle! Tee kohe alguses lapsele rahulikult kalli-musi-pai ja ütle lihtsalt, et lähed tööle/kooli/vms ning tuled hiljem talle järgi ja kõik on korras. Lihtne öelda, raske teostada? Võibolla kõlan karmilt, aga uskuge mind, kui laps hakkab nutma ja vanem läheb ära, siis 95% juhtudel rahuneb ta hiljemalt 4 minuti jooksul maha. (Mu oma laps hakkas samuti mõnel korral nutma ja see nutt oli minu jaoks kohutav!!! Kuidas ma jätan ta sinna niimoodi!?? Aga ma pidin ometi kooli minema. Kusjuures teiste laste nutt pole üldse nii hinge kriipiv. Olin päriselt valmis juba täiesti koju jääma, aga tegelikult ju teadsin, et ta rahuneb kasvataja süles suht kohe maha. Veel parem on viia laps lasteaeda sellel ajal kui lihtsalt mängitakse. Et ei peaks kohe võõras kohas hommikusööki sööma ega muud kasvataja juhendatud/suunatud tegevust tegema. Mina arvan, et veel raskem on siis kui lapsevanem jääb lasteaeda kauemaks oma last lohutama, sest tihti sellisel juhul hakkab laps uuesti nutma ja seejärel vanem jälle lohutab... Nõiaring.)

2. Kui lähed lapsele lasteaeda järgi, siis ära kunagi küsi temalt: "Kas lähme nüüd koju?". Sina oled lapsevanem, sina oled tulnud talle lasteaeda järgi - seega lähete lasteaiast koos koju! Sellise küsimuse esitamine annab lapsele võimaluse valida vastust. Et äkki mängime veel lasteaias ega lähegi koju? Lapsevanem ütleb konkreetselt, et lähme koju ja nii ongi - see on lapsele selge ja mõistetav. (Minu vanem laps ei tahtnud peaaegu kunagi teatud perioodil koju tulla, sest ALATI oli mingi tähtis mäng ju pooleli. Seega ma ei andnud talle üldse valikut küsides, kas lähme koju või mitte. Mina kui lapsevanem tulin lapsele järgi, seega tullakse koos minuga ka koju.)

* Iga laps on siiski erinev ja mis sobib ühele, ei pruugi teisele sobida. Aga üldiselt lapse lasteaeda viimise-toomise suhtes on vist reegel, et käitu lapsega iga kord samamoodi, tehke mingi oma rituaal (kalli-musi jne.) ja laps harjub sellega kiiresti ära.
Linnanmäki 08/2016

3 comments:

  1. Ma küll küsin lapselt mõnikord, mida ta teha tahab. Kui tahab veel mängida ja kell pole palju, siis las mängib? Miks ei võikski laps mõnikord oma soove väljendada - ja neid, kui vanemale sobib, ka saada?

    Täna jalutasime ühe teise lapse ja tema emaga nende tänavasse kaasa, siis mängisid lapsed mingite aiapostide otsas (väike ohutu umbtänav). Miks mitte? Ei pea ju aiast otse koju tormama.

    ReplyDelete
  2. Esimese punktiga igati nõus, teise punktiga päris mitte. Ses mõttes, et ma ütlen küll, et lähme koju, kuid kui meil pole kiiret, siis ma ei hakka tõmblema kui ta tahab veel liugu lasta paar korda vms

    ReplyDelete
  3. Minu arvates ei tasu lastele ka aknalt lehvitada. Ema-isana sa ei näe siis enam lapse reaktsiooni ja ei kuule, kui laps ütleb: "Üks kord veel!" või midagi taolist. Uksel kalli-musi-pai tehtud ja kõik.

    ReplyDelete