ARHIIV

18/08/2016

Pulmahommik ja pruudi sättimine: soeng, meik ja pulmakleit

Ma olen mitu korda postitusi kirjutanud meie pulmapäeva teemal, aga ma lihtsalt ei jõua reaalselt kõike kirja panna, mida tahaks. Sellepärast olengi viivitanud, jätnud mustanditeks ja mõelnud, et hakkan vaikselt uuesti täiesti algusest.

Sissejuhatuseks mainin ära, miks mul on iga pildi alla kirjutatud ühe või teise fotograafi nimi. Kunagi ammu (2014. aastal) broneerisime meile pulmafotograafi, aga hiljem lükkasime pulmad edasi ja kuigi uus kuupäev esialgu sobis talle, siis hiljem ütles ta meile ära. Leidsime uue fotograafi, aga tema jäi selle aja peale tita ootele ning tähtaeg oli meie pulmapäevale väga lähedal, seega pidime jälle uue otsima. Selleks ajaks oli käes juba kevad ning vabade fotograafide valik päris nigel. Ühe fotograafi soovitusel leidsime Tatjana, kes polnud küll nii tuntud, aga tema fotod olid lihtsad ja selged, mis meile meeldisid. Ma unustasin ta nime üles kirjutada ja siis läks see üldse meelest. Mingil hetkel taipasin, et ma ei teagi, kes meie fotograaf pidi olema, aga õnneks võttis ta ise meiega ühendust. Lisaks sellele reageeris ka Margit, kes pakkus end vabatahtlikuks abifotograafiks ja selle üle on mul väga meel. Kasutan vaheldumisi mõlema fotograafi pilte, mis mulle meeldivad ja sellepärast, et oleks korrektne, siis kirjutan fotograafi nime iga pildi alla.

Pulmahommik
30.07.2016 hommikul äratas mees mu diivanilt kell 7 üles. Magasin maal suures toas, kus oli konditsioneer, et mitte pulmapäeval näost paistes olla. (Ämm hoiatas küll, et jään veel haigeks nii!) Magasime viimase öö eraldi nagu Ameerika filmis. Pidime hommikul kohe Mooste folgikotta minema ja dekoratsioone vaikselt sättima hakkama. Lapsed jäid maale ja me olimegi paar tundi Moostes. Nägime, et sinna koguneb meeletult rahvast, sest tol päeval toimus õuealal mingisugune rahvalaat. Meie pulmapidu oli seal folgikojas kolmas pulm järjest. Kui Moostesse jõudsime, siis eelmise pulma rahvas alles magas. Me tegime koostööd selle pruudiga, kes enne meid seal abiellus. Jagasime kulusid ja laenasime osasid nende asju. Inimesed käisid uudistamas, mis meil seal toimub. Vahepeal käisime uuesti maal, tegin tütrele soengu ja mees tegi Pakupoisile (üks pulmaametitest) spetsiaalse paku valmis. Läksime tagasi Moostesse, kus ootasid meid pruutneitsid oma kuttidega ja lisaks veel üks endine klassivend oma pruudiga. Kõik aitasid meid, kuidas jaksasid. Võin öelda, et mina juhtisin mehega seda komandot, ütlesin kuhu midagi võiks panna ja kõik me tegutsesime higimull otsa ees (sõna otseses mõttes). Ma ei teadnud, kas konditsioneeriga toas magamisest või folgikoja suures saalis kõva häälega hõikumisest - aga mul läks hääl ära.

Kell oli juba nii palju, et pidime maale minema, käima dušši all, haarama pulmariided ja sõitma Tartusse. Mina olin enda peas arvestanud, et jõuan ise veel meigi ka maal valmis teha... Hakkasime maalt minema, aga ma olin juba suutnud kõrvarõnga ära kaotada (midagi laenatud!) - tagasi maale, seejärel läksime enda suurt südame "L & T" silti Moostesse viima, sest olime selle ka muidugi unustanud sinna panna... Siis sai muidugi küte suht otsa, tegime tiiru Ahjal, käisime tankimas ja jõudsin lõpuks Taskusse juuksurisse "Duglas" kell 13, kuigi pidin jõudma tunnike varem. Andsin mehele musi, leppisime kokku, et kohtume altaril kell 15 ja tema läks venna juurde ennast valmis sättima. Juuksuris ootasid mind mu ema (kellel oli juhuslikult samuti sinna juuksuriaeg pandud) ning fotograafid.

Mul oli kaasas pulmakleit, mille ema viis kuhugi ära - hiljem selgus, et kõrval pesupoodi, sest seal oli ema meelest parem peegel, mille ees kleit selga panna. Seejärel mu ema oligi valmis, jättis mulle vett ja krõpsu (et ma midagigi sööks!) ja läks ära. Juuksuril ja mul oli kiire kiire. Närv oli sees. Neljapäeval tehtud proovisoeng lagunes tol päeval kiiresti laiali, sest minu juuksed on väga rasked ja keerulised üles sättida. Ometi olin ma veendunud, et siiski lahtiseid juukseid ma pulmakleidiga kanda ei taha.

Soengut asusid tegema kaks juuksurit, kolmas aitas hiljem klambrit kinnitada. Soengusse lasti hulganisti lakki ja ma tundsin, et seekord on soeng palju püsivam. Õnneks! Samal ajal kui ma juuksuritoolis istusin, tegid fotograafid kingadest ja ehetest pilte. Kingad ostsin Lõunakeskusest päev enne pulmi ja ehted laenasin emalt.
Fotograaf: M. Partei
Fotograaf: T. Siipan
Fotograaf: M. Partei
Fotograaf: M. Partei
Fotograaf: T. Siipan
Fotograaf: M. Partei
Meigiasjad võtsin juuksurisse kaasa, sest Moostes läks oodatust palju kauem aega ning ma ei jõudnudki meiki enne soengu tegemist valmis teha. Otsustasin, et tahan mehele meele järgi olla ja jätan end võimalikult loomulikuks, mitte nagu proovimeigis (tuttavate arust olin seda nägu, et otse catwalkile kõndida). Kuna ma pole teiste ees harjunud meikima, siis ütlesin kohe ära, et kui midagi sassi läheb, siis pilti ei teeks. Peeglist vaatas vastu kuidagi tõsine ja väsinud pruut. Ma vist pabistasin tol hetkel päris hullult ja just seda, kas ikka soeng püsib ja meik normaalselt välja tuleb.

Kui sain meigi valmis, siis jõudsid kohale (14:45) pruutneitsid, läksime kohe otsima mingit pesupoodi, et mu kleit üles leida. Õnneks see oli seal samas lähedal. Pruutneitsid aitasid mind ja ma mõtlesin, et kahju, et mehe sättimisest keegi pilte ei tee (ja mehe vanemad sättisid meie lapsed maal valmis).

Pulmakleidi ostsin ma juba üksteist kuud varem augustis (2015) pulmakleidi poest Soomes, mis suleti kohe nädal pärast seda. See oli alguses mulle keskkohast lai, aga minu õnneks oli poemüüjaks kogenud Eesti õmbleja, kes ütles, et ta saaks selle mulle parajaks õmmelda. Kleidi valisin ma üksinda ja rohkem ma teiste kleitide poole ei vaadanudki. Ootasin juunis õmblejat Soome - ta käis välismaal, aga tagasitulek venis teatud põhjustel natukene pikemaks, kuid kaks (või kolm?) nädalat enne pulmapäeva ta tuli ja tegi mulle kleidi parajaks! Kleidi värvitooni ma ei mäleta, aga see pole kriitvalge ega ka ivory.
Fotograaf: T. Siipan
Fotograaf: T. Siipan
Fotograaf: T. Siipan
Fotograaf: T. Siipan
Fotogaaf: M. Partei
Fotograaf: M. Partei
Fotograaf: M. Partei
Fotograaf: T. Siipan
Fotograaf: T. Siipan
Fotograaf: M. Partei
Igatahes mäletan, et oli kiire. Kell 15:00 pidi ju laulatus algama. Juuksur kinnitas mulle loori ja siis jooksime Tasku ette limusiini. Limusiin oli eelnevalt pruutneitsid peale võtnud ning nad olid lillekimbud Tartu Lillekioskist ära toonud.
Fotograaf: M. Partei
Fotograaf: T. Siipan
Eskalaatorist pulmakleidis alla minna on ka omaette väljakutse. Ja minu esimene nutuhoog tuli juba siis kui limusiini istusime. Järgmine peatus kirik! Sel hetkel mõtlesin küll reaalselt: "Appi mõned meetrid veel appi appi appi!" Olin lihtsalt nii elevil. Pauluse kiriku ette jõudes hakkasin veel korraks nutma. Kirikus ootasid külalised (tore, et keegi hiljaks ei jäänud). Ka pulmaisa Margo Hussar oli kenasti seal.

Mu isa oli valmis mind altari ette viima, samuti olid valmis kõndima (enne meid) pruutneitsid, lilletüdrukud, sõrmusepoiss. Aga kuna fotograafid tulid Taskust enda autoga, siis nad ei jõudnud nii kiiresti kohale kui meie limusiiniga ja mina ei nõustunud kõndima altarile enne kui fotograafid on kohal. Mulle tundus, et ootasime neid 2 minutit, aga tegelikult vist 15. Sel hetkel kadus mu ajataju.

Juba varsti paar sõna meie laulatusest Pauluse kirikus!

9 comments:

  1. Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah kui põnev!!!! Tahaks juba edasi lugeda!! Nii lahe, et nii detailselt kirjutad! Meil see tähtis päev 1 kuu pärast ja mul on juba praegu külmavärinad peal!! :) Ps Sa nägid imekaunis välja!

    ReplyDelete
  2. Niii ilus loo algus, et omal tekkis klomp kurku.
    Ootan järgmist lugu...
    Sa oled väga väga kaunis pruut ja naine!!!

    ReplyDelete
  3. Juhtusin just sel hetkel Taskus olema, kui sind Duglases sätiti. Tundus esiti nagu näeks tuttavat. Olid väga kena. Sekund hiljem, juba kadunud :-)

    ReplyDelete
  4. Mitte norimiseks, lihtsalt teadmiseks. Eesti keeles on pruutpaar altari ees, mitte altaril. Pruut viiakse altari ette, mitte altarile. Altarile (pannakse) ja altaril on usuasjad (esemed) ja ohvrid. Harva, kui öeldakse altarisse kirikuõpetaja sisenemise kohta altari ümbrusessse.
    Vaata ka siit: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=altar&F=M

    ReplyDelete
  5. Veelkord. Võrratu kleit ja soeng!

    ReplyDelete
  6. Tere! Tunnen huvi juuksuri vastu, kes oli soengu autoriks - ehk oskad nime öelda? :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tere! Juuksuri nimi on Ulvi Tarto :)

      Delete
    2. Oo kui tore, et keegi teab, sest ma ise unustasin küsida ja kirja panna :)

      Delete