ARHIIV

05/08/2016

Eelkool Soomes - läbi lapsevanema pilgu

Leidsin mustandikaustast ühe postituse, mille olin valmis kirjutanud ja arvan, et oleks õige aeg see avaldada enne kui vanem laps oma kooliteed alustab!

Olen olnud lasteaias praktikal, kuid mitte otseselt eelkoolirühmas. Eemalt olen näinud ja tean, mida seal tehakse, kuid nüüd kui Eleanora eelkooliaasta on läbi, siis saan ma palju paremini aru, mida nad seal tegid.

Juba ammu kevadel (enne eelkooli algust), tegelikult juba vist veebruaris, tuli koju kiri, et pean internetis täitma ankeedi ja taotlema lapsele eelkooli kohta. Riik on kohustatud kõigile koha leidma, seega saab sinna panna ka mitu lasteaia/eelkooli eelistust, juhul kui lähim eelkoolirühm on juba täis. See tähendab, et kuskile ikka saab. Lugesin kokku, et siin linnas, kus meie elame - on kokku 25 lasteaeda, kus toimub eelkooliõpetus (7 neist on eralasteaiad).

Enda eelkooliajast (1995/1996?) Eestis mäletan, et käisime kord nädalas vist õhtuti koolis algklassiruumis, kuid ma ei mäleta absoluutselt, mida me seal tegime. Eks me tähti vast õppisime. Eestis peaks ju lugemine kooliks selge olema erinevalt Soomest.

Soomes on minu meelest eelkool nagu lasteaias käimine, kuid seal on rohkem õppetegevust kui muidu rühmas. Eelkool on argipäeviti 8:00/8:30 - 12:00/12:30 lasteaias või teinekord hoopis algklasside kooliruumis ja vähemalt 700 tundi kooliaastas. See tähendab seda, et kui laps on haige või puudub näiteks muul põhjusel (reisimise eesmärgil) eelkoolist, siis peab selleks spetsiaalse ankeedi täitma ja küsima (taotlema), et kas ikka võib puududa. Alati saab tavaliselt jaatava vastuse kui laps pole väga pikalt haige olnud. Meie kasutasime seda varianti paaril korral kui Eestis käisime.

Soomes on eelkool alates (jaanuarist) aastast 2015 kohustuslik kõigile, mis tähendab, et riik on kohustatud transportima ka kõik kaugemal elavad lapsed eelkooli ja tagasi koju (näiteks taksoga või bussiga). Muidugi see õigus kehtib neile, kelle majapidamises pole autot ja lähedal pole ühistranspordi võimalust. Eleanora käis lasteaias eelkoolis ja see on õnneks meie maja kõrval. Hea lühike tee. Õnneks on kool samuti lähedal.

Päris palju kasutatakse vanematega suhtlemiseks internetti - Tenavanetti. Iga lapsevanem saab endale kasutajatunnuse ja koodi ning soovitatavalt võiks seal käia 1-2 korda nädalas, et olla kursis kogu infoga. Seal on täpselt kirjas nädalaplaan, uudised ja informatsioon lapse arengu kohta. Päris tihti lisatakse sinna lastest pilte. Kuna meie linnas enam rühmapildistamisi ei toimu (nõme - ma tean!), siis ainsad pildid koos rühmakaaslastega leiduvadki seal samas Tenavanetis. (Lastevanemateühing korraldas sel kevadel ise pildistamise ühel õhtupoolikul, kuid nendelt piltidelt puuduvad kasvatajad ja pooled lapsed.)

Sügiseti on lapsevanemal ja kasvatajal vestluse aeg, kus räägitakse lapsest, mida ta täpsemalt oskab ja mida ta aasta jooksul eelkoolis õppida tahab ning mida võiks veel harjutada (ka kodus). Soomlased nimetavad seda "lapse eelkooli õppimisplaaniks" ehk LEOPS - Lapsen esiopetuksen oppimissuunnitelma. See vestlus oli minul juba augustis. Vahel on neid vestlusi kaks korda aastas, meil oli kiire vestlus ka kevadel, mis meenutas kiirversiooni esimesest kohtumisest (kähku sirviti ankeet läbi ja öeldi, et probleeme pole - valmis kooliks!).

Esimene lastevanematekoosolek oli juba samuti eelkooli alustades esimesel kuul, aga kuna ma unustasin Tenavanetti vaadata, siis sain ma samal päeval teada, et "oi täna on koosolek" ja mingil põhjusel ma ei saanud sinna minna. Samuti toimus maru ruttu ka esimene sügisene väliüritus lasteaia õuel, mille idee oli rohkem see, et kõik vanemad ja lapsed saaksid omavahel paremini tuttavateks. Tol korral oli õuel mitu erinevat punkti, mis tuli läbida ja igas punktis oli oma ülesanne seotud lasteaias käimisega ja mis edastasid rohkelt informatsiooni ka vanematele (näiteks erinevate haiguste ravimist, erinevate (lasteaia) riiete vajalikkust, mida tohib sünnipäevalaps lasteaeda tuua (siin on ju vaja täpset etiketti, sest kasvatajad peavad nägema, mida toode sisaldab, seega ise küpsetada ei tohi). Käisime ja olime sellel üritusel, aga see sündmus venis natukene pikale. Mingeid sõbrannasid ma teiste vanemate hulgast ei leidnud. Aga eks ikka oli tore näha teiste eestlaste vanemaid.

Kirjutan natukene täpsemalt veel eelkoolis käimisest. Hommikuti pärast hommikusööki algabki siis eelkool - näiteks kord nädalas õpitakse tundma uut tähte ja teisel päeval mingit numbrit (või muud matemaatikaga seotud - kujundid vms, muudel päevadel on muid tegevusi). Kord nädalas saime ka koju koduste ülesannete paberi. Seal oli tavaliselt 1-2 ülesannet ja ausalt öeldes see oli vist Eleanora lemmik osa eelkoolist. Ta ootas alati õhinal neid koduseid töid. Järgmisel päeval viidi need lasteaeda tagasi ja siis kasvataja kontrollis oma pilguga üle ning pani selle kausta (igal ühel oma). Eleanora on juba väiksest peale väga asjalik olnud, teda huvitasid numbrid ja tähed, sest 2,5-aastaselt tema lemmik õhtujutu raamat oli Aabits, mille järgi õppis ta kahe nädala jooksul tähestiku pähe. (Olgem ausad, ega Lennart talle alla ei jää!) Eleanora õppis 4-aastaselt lugema, seega saan rahuliku südamega ta kooli saata - küll saab hakkama ka soome keele kirjutamisega. Minu elu teeb kõvasti lihtsamaks see, et talle meeldivad koju antud ülesanded, sest ma kohe mitte ei tahaks last sundida neid tegema kui ta üldse poleks huvitatud. Ilmselt kasvataja eesmärk eelkoolis ongi harjutada lapsi koduste harjutustega, sest koolis saab neid ju nii kui nii. Soomes on minu meelest selline reegel, et nädalavahetuseks ei anta kunagi koduseid ülesandeid. See peakski ju olema ometi puhkamiseks. Puhkamisest rääkides siis eelkooliealistel on samuti kolm vaheaega nagu koolis ja need on täpselt samal ajal kui siin mujal koolides.

Muidugi, et lasped varakult koolieluga tutvuda saaksid, siis Eleanora eelkoolirühm käis kord nädalas kooli sööklas söömas. Kandikutega ja puha. See oli väga tore, sest see aitas kindlasti kaasa sellele, et laps juba teaks, kuidas sööklas käituda, kust peab söögi võtma, kuhu istuma ja nii edasi. Kord nädalas oli ka kooli saalis võimlemine ehk seal harjutati saalihokit.

Tihti oli lastel võimalus viia rühma ka oma mäng, tavaliselt mõni lauamäng või hoopis raamat. Eleanora oli lasteaiarühmas, kus oli kokku 22 last (ja 8 neist moodustavad eelkoolirühma). Sellest aastast hakkab olema vist eelkoolirühm täiesti eraldi muust rühmast, aga sel sügisel tulebki kasutusse uus õpetusplaan, mille järgi ka koolid (õpetajad) hakkavad enda tööd kohandama.

Tulles tagasi lasteaiakaaslaste juurde, siis rühmas oli 3 eestlast ja lisaks sellele minu mälu järgi oli seal veel paar välismaallast. Kuna Eleanora emakeeleks on eesti keel, siis tehti talle kohe sügisel "Laura-test" ning eriõpetaja ütles, et sellega vaadatakse koolivalmidust ehk kui testi tulemus on (kevadel) üle 70%, siis laps on kooliks valmis. Eleanorale tehti see test augustis, sest soome keel pole ta emakeel ja tulemuseks sai 88%. Nii tubli. Muidugi hea oli teada täpselt, mis väljendeid peab ta harjutama ja muid selliseid üksikasju, millele aasta jooksul rohkem rõhku pidi panema. (Selle testi tulemustest räägiti mulle vestlusel, millest ma eelnevalt üleval pool mainisin.)

Kuna Lennart käis ka lasteaias, siis Eleanora oli samuti pärast eelkooli veel mõned tunnid lasteaialapsena oma rühmas. Eelkooliealised ei pea magama, vaid neil oli seal alguses pikutamine - unejutu kuulamine. See oli Eleanora jaoks väga tähtis, esimesel nädalal oli ta ikkagi nii väsinud, et jäi siiski magama. Minu jaoks on alati olnud tähtis, et laps saaks päevune magatud, sest lapsest ja tema käitumisest on kohe näha kui ta pole korralikult lõunaund saanud magada. Vähemalt meie pere lastel on nii...

Alguses tundus see natukene segane, et osad lapsed olid lasteaiarühmas eelkooli-inimesed ja teised niisama 4-5-aastased. Hiljem harjusime sellega muidugi ära. Eelkooli-kasvataja (õpetaja) võttis oma 8 eelkooli-last alati pärast hommikusööki taha ruumi ja tegeles nendega üldiselt kuni lõunauneni. Meie lasteaias toimus eelkooliõpe kahes rühmas. (Eelkool on tasuta, aga kui laps jääb kogu päevaks lasteaeda, siis ülejäänud aeg on tasuline.) Isadepäev, jõulud ja emadepäev oli nagu tavaline Soome lasteaiasündmus - vanemad kutsuti üheks hommikuks kohale ja lapsed laulsid, pakuti kohvi. Ühesõnaga inetu öelda, aga mitte midagi erilist.

Eelkool lõppes maikuus kevadkontsertiga, mil eelkoolirühmalapsed laulsid kooris päris mitu laulu ja pärast kõikide rühmade esinemisi said eelkooli lõpetanud lapsed lasteaia juhatajalt ja eelkooliõpetajalt ühe lille ja tunnistuse. Lastevanemateühing jagas ka lastele jäätist. Eleanora jäi ise eelkooliga rahule. Minule meeldis see, et eelkool oli iga päev ja samas sai seda ühendada väga lihtsalt ka lasteaiapäevaks.
Millalgi kirjutan ka esimesest klassist, aga seda alles siis kui ise süsteemile pihta saan - nimelt sel aastal pannakse kõik 42 õpilast ühte klassi, kus on 2 klassijuhatajat korraga. Ei mingeid 1A-1B-1C- klasse. Kõik on lihtsalt ESIMENE KLASS!

Olen kunagi ammu kirjutanud:
Lasteaiasüsteem Soomes - läbi minu pilgu

3 comments:

  1. Minul ka esimene laps läheb nüüd järgmine nädal esimesse klassi. Mõtlesin, et kirjutan natukene meie eelkooli süsteemist.
    Meil siis samuti e-r 8.30-11.30 oli eelkool. 8-8.30 ja 11.30-12 oli neil söök. Meil oli ta muidugi lasteaias kella 16ni, kuna siis alles ise pääsesin töölt. Lasteaias oli neil Pikkumetsa töövihik. Kodused ülesanded tulid neljapäeval. Teisipäev ja neljapäev oli siis töövihikutest ülesannete tegemised. Muus päevad siis käeline tegevus. Võimalusel oli 5 päevast üks päev selline, kus käidi siis jalutamas. Loodust uurimas, pilte tegemas ipadidega ja siis jutustamine sellest, mida väljas nähti. Tähti ja numbreid õpites oli neil palju liimimist ja lõikamist. tehti oma tähestik. 1 A4 formaadis oli igat tähte. Nt üks suur A ja siis terve paber oli väiksed a tähti täis. Ja nii ka numbritega. Lauldi, tantsiti, käidi paar korda kuus kooli saalis võimlemas.
    Eskarist samuti kolm vaheaega, nagu kooliski. Aga meie kandis on lasteaias alati jõuludel ja kevadel suur pidu. Lapsed on selleks õppinud laule, tantse või midagi muud. Nt selle aasta kevadel, kui kõik eskari lõpetanud lapsed said tunnistused, oli enne seda sirkuse etendus. Lapsed olid õppinud erinevad trikid selgeks. Peale seda oli siis pidulik osa, kus lapsed said tunnistused. Emadepäeva, isadepäeva ja jõulude puhul on lastega ühine pudru söömine.
    Kuna meie lasteaias oli 24 eelkooli last, siis neil oli eraldi rühm. Sinna oli muretsetud uued raaamatud, tahvel ja lauad, et kõigil oleks mugav õppida. Nendest pooled tulevad kooli samasse klassi.
    Koolis on 26 last. 1 õpetaja ja 1 õpetajaabi. Sel aastal on esimest korda ühes klassis nii palju välismaalasi. Tütre lasteaiast läheb samasse rühma juba 5 välismaalast ja tuleb mujalt lasteaedadest ka. Olin samas koolis praktikal ja esimest korda telliti kooli raamatuid ja töövihikuid, mis peaksid välismaalastel aitama soome keelt õppida.
    Meil oli kogu info muksunkirjas. Kohati häiris see, et õpetajad ei tahagi enam meiega suhelda vaid panevad sinna pilte päevast ja korras.
    Aga ma olen rahul sellega, et lapsel on kooliks vaja ainult korralikke riideid, jalanõusid, koolikott ja pinal. Kõik muu saavad koolist. Meile õpetaja veel ütles, et pinal võiks olla selleks, et ehk oma pliiatsiga ikka parem kirjutada. Koolis olemas igale lapsele ka pliiats, kustukumm, liimipulk, joonlaud. Muud on kõigile kasutamiseks.
    Mind teeb nukraks, et siin ei ole sellist pidulikku aktust aabitsa saamisel, kui eestis aga me teeme ise perega selle päeva pidulikuks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meil ka oli jalutamisepäevi nädalas ja kevadel üks suur pikk rattaretk. See oli üks vähestest kordadest kui kommi ja krõpsu lubati kaasa võtta. (Ega ma muidu ei panekski, aga iga laps võis oma "herkku" kaasa valida.) Rattaretkel ei tohtinud teoorias abiratastega sõita ja lapsed pidid oskama oma ratta lukku kinni-lahti panna.

      Delete
  2. oli vägatore lugeda tagasi sidet ühest eelkoolis ja mõtteid sellest...

    Eestis on lasteaias eelkoolirühm sama tähendusega, nagu soomes eelkool.
    lisaksin veel seda et riigi poolt ei ole eelkool veel kohustuslik. see on mõndades omavalitsustes tehtud kohustuslikuks alates 2015 aastast. uus eelkooli õppekava tuleb täitmisele alles 2016 õppeaasast ja sellest ajast peaks minema eelkool kohustuslikuks kõigile.
    Meie eelkoolis on samuti, et süüakse iga päevaselt koolisööklas (kandikutega ja puha). samuti kevadeti toimub ühiseid tegemisi koolis mõne klassiga (tavaliselt sellega, kes tuleb järgmisel aaastal esimese klassi õpetajaks).Tehakse ka sellist koolipäeva, kus eskari lapsed lähevad kooli (eelkooliaeg 9-13) ja siis need klassi õpilased tulevad eelkooli (toimub laste vahetus).
    meil on olnud näiteks selliseid isadepäevi, kus oleme õues ja teeme "aarete otsimise mängu" (seinal on pilt mingist kohast õues ja nemad peavad leidma selle koha, seal leidub üks täht/sõna, kui kõik kohad on leitud tuleb kokku mingi sõna/lause ja selle eest saab süüa. meil oli grill vorsti, võileiba ja morss.)selline tore grilliõhtu lapse ja isaga.
    emadepäeval oleme teinud näiteks selliseid hellitus õhtuid, kus meie teeme kätegeeli ja emad võtavad kaasa ka oma kausi kodust.siis ema masseerib lapse käsi ja siis vastupidi. populaarne on ka "satuhieronta". et mingi jutustuse järgi masseerib ema lapse selga (ja pärast vastupidi). Viimane aasta tegime emadest ja lastest kaks rühma. üks rühm läks jalgpalli (suure võimlemispalliga) käest kinni mängima. ja teine rühm läks Zumbasse. ja lõpuks oli väike lauake puu- ja juurviljadega.
    ka jõulupeod oleme teinud 2 IN 1 (isesisvuspäev ja jõulupidu). valime presidendi paari ja kõik külalised on pannud ennast tõeliselt pidulikult riidesse. lapsed teevad paar esinemist ja mõned ühised mängud ja siis taas väike kohvi laud, kuhu lapsed on ise küpsetanud midagi (eelkoolis).
    Meie eelkoolis on kevadeti alati koulu siunaus kirkko. Mis tähendab siis seda, et kirikusse on oodatud eelkooli laste vanemd ja sugulased. kus siis lastega laulame mõned laulud ja see järel papp õnnistab igat last kooli minemiseks.
    eelkooli tunnistused oleme andnud niisama omavahel (ilma vanemateta). Kutsume ükshaaval lapse ette, käepigistus ikka ja siis mingi väike meene õpetajate poolt valmistatud (kaelakee vms.)

    Niipalju sellest eelkoolist, kus ma ise olen eelkooliõpetaja.
    sellel aastal läheb mu vanem tütar eelkooli (teises omavalitsuses, kus ma töötan) ja ootus ärevus on minul vist suurem kui lapsel.

    Minule meeldib soome koolisüsteemis just see, et lapsed õpivad lugema koolis ja koormus on ikkagi väiksem kui eestis. ja lõpuks õpivad lapsed ikka kõikke sama, mis eestis ning lisaks on soome haridus veel maailma tipus.


    Päikest soovides, D

    ReplyDelete