ARHIIV

25/07/2016

Kiire kiire enne pulmi

Mõtlesin magama minna, aga und enam ei tule. Tahtsin endast märku anda, sest ilmselt ootab ees mind väga kiire nädal. Nädal aega on lapsed ilma meieta maal olnud ja see aeg on üldse maru kiiresti läinud. Ei teagi, kuidas nad käituvad kui näeme neid, kas on rõõmsad või hakkavad jonnima suurest igatsusest. Kindlasti on nad kasvanud pikemaks ja räägivad eesti keelt paremini. Sõnavara on alati suurenenud kui Eestis oleme käinud.

Minu plaan trenni jaoks aega võtta läks natukene nihu, sest sellest ajast peale kui juhiload sain, siis olen ainult tagumikku laiaks istunud. Natukene harjumatu küll, aga ma olen viimasel nädalal enamus ajast vist autoga ringi sõitnud.

Imelik on see, et varem arvasin, et lapsed ajavad kodu sassi, aga tegelikult on meil täiesti iseenesest ka seapesa tekkinud. Ma ei teagi, mida ma täpselt tegin. Sõitsin autoga mööda poode ringi (enamus ajast otsisin endale pulmakingi) ja käisin kõik kohad läbi, kus oli vaja käia. Hetkel olen natuke kahtlases olekus, sest meisterdasin just umbes 24 tundi jutti ja märkasin, et köögi põrand oli mul loova hetke ajal prügikastiks olnud. Koristasin ära, et jätkata. See hakkas juba segama mu tööd.
Vaatasin, et mul on juhiload käes olnud täpselt (tänase seisuga) kaks nädalat ja olen sõitnud umbes 1000 km. Tegelikult päris-päris load pole ikka veel postiga koju tulnud, sest pidin käima ja andma neile enda uue allkirja. Issand mind nii ärritab see Soome Post üldse. Jälle! Ootan hetkel väga tähtsat pakikest Eestist, mille peame kolmapäeval kindlasti kodunt kaasa võtma. Muidu on pulmas üks osa jura... Igatahes Eesti Post näitab, et (postitati 13. juulil Tallinnast) 19. juuli on juba pakk Soome jõudnud, aga Soomes pole seda siiani mitte kuskil! Müsteerium. Ma tean, et üks kord ka saadeti mu pakk tagasi Eestisse, nii, et mulle ei tulnud isegi teadet.

Alles mõni päev tagasi mul oli selline suur meeleolulangus kuidagi, mõtlesin, et ei tule sellest kõigest midagi välja. Aga nüüd on juba enesetunne parem, mis siis, et mul on natukene veel vaja asju teha (näiteks endiselt on vaja lauaplaan selgelt kirja panna - aga pole õrna aimugi, mitu inimest mahub kõrvuti ühte äärde lauas jne). Peab mingi hea süsteemi mõtlema, et saaks nimesid edasi-tagasi liigutada.

Selline nagu alumisel pildil - olin ma reedel kui olin juba sada korda ulgunud, et kõik läheb metsa. Läksin autoga üksi Itäkeskusesse. Suur samm jälle "kiirteel" sõita. Mul oli paaril päeval selline teistsugune emotsionaalne olek. Kõige sarnasem seletus oleks see nagu oleks just beebi sünnitanud ja iga asja peale tahaks pillida. Väga imelik. Ilmselt stress. Kohe saab läbi vast. Asjakohane oleks siis juba öelda, et viimased pressid.
Mis sel nädalal on vaja veel teha? Päris palju:
- Meisterdada viimasedki asjad nagu näiteks kohakaardid (rohkem ei paljasta)
- Osta mulle pulmakingad (iga kord on suurus vale või king liiga lai ja loksub)
- Tuua sõrmused ära
- Kohtuda kirikuõpetajaga
- Käia proovisoengus (kujutate ette soengukaunistus maksis 100 eurot, sain soodukaga 60! Jumal küll, ma ei tea isegi, kas see ikka üldse sobibki. Nii jube hind.)
- Panen küüntele lühikesed geelid
- On vaja rentida asju (käia järel) nagu näiteks küünlajalad, vaasid
- Tuua Lätist alkoholi
ja kindlasti midagi veel... Ahjaa, avavalssi peaks ka harjutama hakkama.

Kõigest mõne päeva pärast on juba käes pulmapäev. Nii ruttu jõudiski siis see aeg kätte. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et nii mitu asja on viimasele hetkele jäetud (mina ise jätsin), varem tundus, et aega on maa ja ilm.

Aga nüüd üritan ma natukene magada ja siis jälle uue hooga tegutseda.

No comments:

Post a Comment