ARHIIV

25/05/2016

Ebaõnnestunud püreesupp ja hirmus söögiisu

Kui suur nälg võib ühel inimesel olla?
Mis siin ikka imestada. Mul käib kõik periooditi. Olgu selleks meeleolu või seekord siis näiteks söögiisu. Tihti juhtub nii, et mulle hakkab miski maitsema ja siis ma muud ei söökski kui ainult ühte asja. Olgu see siis šokolaad, sushi, leib, nektariin - mis iganes. Ma pean mingil imepõhjusel lihtsalt oma isu täis sööma kuni kopp ette tuleb. Seekord algas kõik sellest kui köögikappi toodi viis Raffaello karpi. Ma arvestasin kohe kenasti, et üks karp on mulle... Sõin ära. Ja sealt mäest ma muidku veeresin.

Olen neli päeva himutsenud kõike, mis on vähegi söödav. Sõbranna rääkis millalgi, et teda isutas sai. Kõik saiatooted. No nüüd ma vist lõpuks nakatusingi, sest ciabatta ja kõik muud värskelt tehtud nisutooted poelettidel on nagu sõltuvus, mis mind kutsub. Saaks ainult veel ja veel. Mitu värsket mozarella-tomati võileiba ma olen huvitav söönud kolme päeva jooksul? Ma arvan, et reaalselt peaaegu 30 tükki. Ja siis salsa... oh jumal... Millal ma sellesse sõltuvusse langesingi??? Mitu purki ma olen viie kuu jooksul ära söönud? Liiga palju.

Selline on mu õhtune toidutaldrik (ainult purk saab tühjaks muidugi):
Mõtlesin, et see kõik on ometi nii ebatervislik, proovin parem ise midagi vürtsikat teha. Lisaks kõikidele teistele toitudele on mu ema alati ka püreesuppe teinud (ja mina muidugi vahel harva vägisi punnin neid endale sisse viisakusest). Viimasel korral oli vist maitseaineks tšillit pandud, sest see oli isegi söödav. Erinevalt mu õest, siis mina ei söö putrusid ega püreesuppe kui ma pole neid ise teinud. Ei maitse. Need on beebidele.

Igatahes minu mõte jõudis lõpuks nii kaugele, et olin valmis tegema endale ka püreesuppi. Mõeldud - tehtud! Ja oligi päris lihtne. Olen ju varemgi lastele (beebieas) püreesid teinud vahel. Panin enda supi sisse muidugi tšillihelbeid ka ja maitsesin... Soolasus oli täpselt paras... Aga supil polnudki muud maitset kui ainult tšilli...

Seega punnisin ma higistades minikausikese endale kuidagimoodi sisse. Siiski ise tehtud ju! Aga ei. See oli sada korda kangem kui ükski salsa HOT dipikaste. Vot selleks see ehk kõlbabki. Ütlesin, et annan 100 eurot sellele, kes suudab kausitäie ära süüa. Pilti unustasin teha, aga potitäis suppi seisab teist päeva kapis, seega kes soovib raha võita... Tulgu sööma.

3 comments:

  1. Aga äkki teed niisama vahelduseks suppi? Ei pea ju püreesupp olema. Tee näiteks seda lõhesuppi, see oli täitsa tervislik sõltuvus sul mingi aeg.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, aga mul oli vajadus proovida midagi uut :D

      Delete
  2. Tegin mitu mitu aastat tagasi porru(kartuli?)püreesuppi ja see oli imehea! Mingit tšillit ma sinna ei lisanud. Kahjuks jäi see mu esimeseks ja viimaseks püreesupiks, sest ma ei mäleta kust ma selle retsepti sain. Olen söönud ka teiste tehtud kõrvitsapüreesuppi ja ka see on on olnud imeline! Ilmselt sõltub see sellest, mida sinna panna. Viimasel ajal olen ka hull tšillihelveste fänn ja panen neid igale poole, aga siiski enamasti tahke toidu voi salati peale ja seda viimasena (kui toit valmis ja taldrikul-ehk supi puhul ka parem, kui täiesti lopus lihtsalt peale raputada ja igaüks enda maitse järgi seda lisada saab) :)

    ReplyDelete