ARHIIV

26/04/2016

Labased sommid vs viisakad soomlased

Fotograaf: V. Laurila
Ma olen üldiselt suht musta huumoriga inimene ja võin teatud inimestega üllatavalt labaseid nalju teha kui olen sellises tujus, aga üldpildis minu meelest eestlased on siiski viisakamad näiteks sõnavara poolest kui soomlased. Eriti käib see naiste kohta... No see on juba vana nali, et "vi**u" on justkui sidesõna (ja hakkab külge nagu nakkushaigus). Soomlastel on lausa verbina sõna "vitutus" kasutusel. Isegi wikipedias on selle sõna seletus ja käänded olemas. No näiteks kui elus juhtub midagi hullu, lööd hoopis väikese varba ära või kahetsed midagi, suurt... Iga asja kohta sobib öelda "Voi että kun minua vi*u**aa näin paljon..."

Isegi raadios kõlab pidevalt laul "Että mitähän vi**ua?", ja ränk tunnistada, aga mulle meeldib isegi üks laul, kus refräänis on umbes nii: "...kenelle täällä pitäisi maksaa, että kaikki ei olisi paskaa..." nojah. Ja varsti lasteaialapsed laualavad kooris kaasa. Ei imestaks. Aga mõtlesin, et toon ka muid säravamaid näiteid.

Mina pole tegelikult ju üldse õige inimene kedagi kritiseerima, või noh neid tavalisi roppe sõnu. Ja pealegi ma pole nii ammu Eestis elanud, et ma ei tea, äkki on seal pool sood ka tobedalt roppe uusi väljendeid kasutusele võetud. Toon mõned näited, mis on tänaseks minu tähelepanu Soomes elades köitnud.

1. Dressid, mida kantakse kodus ja üldse igal pool (jaa, mina olen ka Puma-dressipüksi inimene kui tuju on, aga üldiselt ainult oma kodus nelja seina vahel), soomlased ise naeravad enda üle ja kiidavad, et kõige parem riietus on ikka "pieruverkkarit" ehk siis peerupüksad, millega kõlbab teha nii aiatöid kui ka käia baaris kui õhtu venib pikaks. Igaks puhuks, igaks juhuks.

2. Facebooki grupis küsiti hiljuti, et kui saaks valida üksikule saarele kaasa ainult komme, siis millise karbitäie võtaksid. Ma pole eriti aktiivne rühmades (võrreldes mõnega), kuid siis panin sinna vastuseks Raffaello pildi. Sain paar "laiki" isegi kirja, kuid kommiisu võttis ära järgnev kommentar, kus üks tore tädi kiitis Raffaellosid "enkelipieruksi" ehk inglipeerudeks? Mida? Miks peab ütlema keegi nii? Ja hästi positiivsel toonil. Einoh tore, mul läks isu ära. Söö ise oma inglip...

3. Kooliajal tuuseldasin ma pea laiali ringi ja emakeele reeglitest oli mul tõesti tol hetkel ükskõik, kuid ainuke asi, mida õrnalt mäletan - on see, et nimesid ei muudeta. No ja siis tuleb üks keskmine somm ja ütleb H&M poe kohta "HenkkaMaukka" ja viimane kild, mida lugesin Hugo Boss on "pomohuugo". Just nii. Miks, päriselt miks peab muutma mõne firma või brändi nime? Dolce Gabbana on muide "DoltseKappana"...

4. Keeleliselt on soomlased üldse hästi laisad. Kui sõna algab keeruliselt nagu näiteks "TR"- kombinatsiooniga, siis jäetakse esimene (sel puhul näiteks) "T"-täht lihtsalt hääldamata. Toon eredad näited, mida siiani kuulnud olen:
Älä ressa (stress - ress)
Menen reenamaan (treenit - reenit)
Raktori (traktori) Raana (kraana) Rojekti (projekti)
Riangeli (triangeli)

Siia nimekirja sobib vist ka see, et soomlastel ongi sõna "prillide" asemel "rillid". See on grammatiliselt tegelikult täiesti õige. Hästi koledalt kõlab ka see suitsule minek, mis on tegelikult ju "tupakalle", aga soomlastele meeldib kohe nõmedat slängi kasutada ja ütlevad "röökille". Kuna ma ei suitseta, siis ei pea õnneks seda eriti tihti kuulma.

5. Dressipükstekultuur toob kaasa endaga ka tenniste kandmise kultuuri. Nendega sobib käia samuti (mõtlen just naisi praegu) nii linna peal kui ka klubis seelikuga. Ja kontsad oleks nagu eilne päev. Kui ongi vaja pidulikke jalanõusid, siis tuleb soetada pigem platvormiga tennised! No õnneks kõik naised ikka iga ilmaga tennistes ringi ei käi, aga päris paljud käivad... Tädi sai kultuurišoki Soome peol käies... Ta luges huvi pärast lõpus, et peol oli vähemalt 72 tennisepaari... Aga Helsingis on see-eest jälle mõne inimese riietus nagu vaatamisväärsus ja seda ainult heas mõttes.

Mul on ka valged ja mustad tennised kevadeks soetatud, aga pidusse ma nendega ausalt öeldes ikka ei roniks. See peaks ikka täesti ekspromt minek olema sellisel juhul... Peol põhijoogiks on "kossuvichy" ehk viin+mullivee kokteil või "valkovenäläinen", mis koosneb viinast+kohviliköörist+piimast. Just. Pole ime, et iiveldama ajab... Mul hakkab paha üksainult juba sellest mõttest.

Aga ega olukord pole üleni jube.
Ja siis need samad soomlased on teisalt hoopis sellised, kes põhiliselt ütlevad sada korda "Moi" ja "Kiitos" iga asja ette ja taha ning tänavad juba igaks juhuks millegi eest ära. Kui midagi räägid, siis on kombeks terve aeg öelda "Kyllä, kyllä" ja noogutada kuulelikult pead, et teine näeb, et sa ikka oled seal tema jaoks. Poes müüjad tavaliselt alati teretavad viisakalt ja rahad annavad käe peale, mitte ei viska letile.

Soomlased ise kiruvad, et tänapäeva noored on hukas, aga eks see ole klassikaline lause. Ma mäletan, et kui siia kolisin, siis olin harjunud, et kui eestlased käivad eestlastel külas, siis külaline on see, kes midagi viib (tavaliselt midagi kohvi kõrvale), aga Soomes on võõrustaja see, kellel peab laud lookas olema. Nüüdseks on see komme kuidagi tagasi tõmbunud, kuid söögile kulutatakse ikka siin meeletuid summasid. Enne säästetakse muudes asjades, aga igapäevaselt peab olema külmkapp täis.

Kirjutage vastukaaluks, millised on eestlaste nõmedad kombed või harjumused? Ega siis kõik soomlased pole ainult labased, eks ikka toredaid ja viisakaid on ka. Ma ei tahtnud sõimupostitust teha, aga kuna mu tädi sai Soomes käies väikese kultuurišoki, siis mõtlesin, et teen kodutöö ära ja hoiatan teisi, kes soomlaseid ei mõista.

Olen varem kirjutanud teemadel:
Kõik, mis mind Soomes ärritab TOP10
Kõik, mis mulle Soomes meeldib TOP20

10 comments:

  1. Elasin mõned suvevaheajad perega Soomes ja eriti häiriv oligi see naiste sagedane sõna "v****" kasutus. Olin siis puberteedieas ja vaatasin halvustava pilguga vanemate suunas, et mis mõttes nad lasevad oma lastel ropendada avalikes kohtades. Hiljem taipasin, et ongi nagu sidesõna. Samas mulle meeldis, et inimesed kandsid mugavaid riideid, mis sest et ei näinud head välja.

    Eestlaste(mitte kõigi aga väga paljude) nõme komme on sageli vaikida olukordades kus võiks häält tõsta ja end kehtestada. Olen vait ja kannatan/lasen teistel kannatada on harjumuseks saanud.

    ReplyDelete
  2. Sain naerda, aitäh! Inglipeerud on minu lemmikud kommid ka. :D

    Ma olen küll väga vähe Soomes olnud, aga olen juba ka erinevused ära tunnetanud. Soomes on jumala tavaline tänavale sülitamine, maamehe tegemine, mehe sõnul isegi peeretamine, sest kõik tema töökaaslased ja isegi ülemus lasevad tema juuresolekul mõnuga. Me oleme ka kirbukal kõndinud mehe järel, kes jube haisva peeru lasi. Samuti näeb sageli nina nokkimist ja mütsid asetatakse söögikohas imelikul põhjusel põrandale ja nii edasi.

    Härra ülemus on nüüdseks vist 7 aastat lesk olnud ja ta on ka öelnud, et Soome vallalised naised käivad nii maitsetult riides ega hoolitse enda eest ja kes vähegi hea välja näeb, need on juba võetud. Sellepärast ta siiani üksik olevatki.

    Mulle jäi Soome poodides silma, et meeskassapidajaid oli väga palju, siin on selline tegelane väga haruldane nähtus. Samuti näeb siin vähe naeratusi ja seda rõõmsat teretamist ja head aega jätmist, mis Soomes on tavaline.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Just käisin suures kaubanduskeskuses sõbrannaga üle pika aja ja rääkisime sellest, et Soomes on ka meessoost müüjad normaalne nähtus.

      Delete
  3. Olen noorte tüdrukute seas kuulnud palju ropendamist, aga see vist seotud pigem eaga. Mis aga puutub nimedesse siis olen eestis kuulnud kuidas nimesid muudetakse. H&M- i kutsutakse hõmmiks, Pärnus on klubi Sugar mille kohta öeldakse suhkru ja Solarise kohta öeldakse soll :)

    ReplyDelete
  4. Mind ajab alati naerma see, kuidas mõned soomlased automarke hääldavad. "Peugeotti", " renautti" jne. Õnneks oskavad soomlased ka ise enda üle naerda (rallienglanti is bäk jne), märksa rohkem kui eestlased :)

    ReplyDelete
  5. Vabameelsus v6i labasusmeelsus - kumb see on - käin praegu täiskasvanute koolitusel koos soomlannadega. Täiskasvanud inimesed, ca kolmekymbised - l6ugavad tundides naerda kohutavalt k6va möirgava häälega. Ausalt, k6rvadel on valus. Eesk6neleja (pedagoogi) märkuse peale vaikitakse ainult m6neks hetkeks. Piinlik pealt vaadata.
    Aga mida ma seletan, pole 30 aastat koolis käinud, vbl. yle mere polegi teistmoodi.

    ReplyDelete
  6. p.s. mu eelneva kommentaari peale - mitte, et tunnis kuulatav oleks möirgamist väärt, nad ikka omavahel leiavad möirata.
    Aga et versus oleks ikka ka ära mainitud, siis et, enamus on on normaalsed. Paljud on teistest rahvustest ka :) Aga pole labased ja piinlikkusttekitavad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen tähele pannud, et meie - eestlased kiljume ja kriiskame :D vähemalt mul sõbrannadega tekib suht tihti millalgi selline hetk, et peame end konkreetselt veits tagasi tõmbama.

      Delete
  7. See "röökille" peaks tulema rootsi keelest. üleüldse on soomlastel palju rootsi keele kaudu tulevaid slängisõnu.

    ReplyDelete