ARHIIV

01/03/2016

Minipuhkus Lätis

Jätan pika jutu vahele ja võtan paari lausega kokku, miks me eelmisel nädalal Lätti läksime. Ausalt öeldes lihtsalt sellepärast, et me pole kahekesi kuskil ammu käinud. Ja kui me Jurmalasse mullivanni lebotama poleks otsustanud minna, siis ma ei teagi, mis seisus me lastevanematena praeguseks oleks. Reis oli tore, sai puhata, hästi süüa (liigagi hästi), magada siis kui tahtsime, massaaži saime ka... Meil oli ostetud romantikapakett, aga otsustasime juba päev varem minna ja sõitsime Soomest põhimõtteliselt otse Jurmalasse (lapsed jätsime maale). Olime kolm ööd Lätis. Tagasisõit oli pikem ja igavam, aga see on alati nii.
Enne reisi mu üks esimesi mõtteid oli "Aga mul on vaja ju uusi bikiine!":
Shoppamas käisime me ainult Riias ja seda ka suhteliselt kiiruga. Poodides tuuslemine pole lihtsalt minu reisikavas kunagi tähtsal kohal. Jurmalas:
Enne reisi käisid meil nädalavahetusel Eestist külalised ja mul on tunne, et pärast seda olen ma iga õhtu toitu mullidega nautinud. Õnneks tulime koju ja nüüd pole põhjust korki avada:
Hommikusöök kuulus meie romantikapaketti ja sellega olime päris rahul. Ma hommikusööki tegelikult ju tavaliselt ei söö ja esimene päev sundisin viisakusest vaevulise väikese pannkoogi sisse, kuid teistel päevadel oli ilmselt mu magu juba nii välja veninud, et sõin praktiliselt kõike.

Õhtuks pärast saunatamist ja mullivannis istumist oli kõht tühi ja pärast pikka vihmast jalutuskäiku leidsime me ilusa koha (muidugi suhteliselt hotelli kõrval) ja näljasena ei suutnud me otsustada muud kui tellida pitsa. Ja see oli kõige parem pitsa, mida me siiani oleme söönud, kõik nii värsked koostisained (palju peekonit!):
Veel mõni aasta tagasi polnud ma sushit maitsenud. Siis keerles see mul suus ringi, kuid vahepeal juhtus midagi ning praeguseks olen ilmselt tänu viimasele nädalale väga (väga) palju sushit söönud. Ausalt öeldes sõin vist iga jumala päev sushit... Ja ega kõht polnud sellega vist harjunud. Siiamaani mõtlen, et oleksin võinud ehk viisakamalt piiri pidada. Igatahes... Pärast pitsat ja sushit, tellisime pärast lühikest arutlust magustoiduks väikese sushiportsu veel:
Hotellituba meenutas meie kunagist magamistuba, mis oli must-punane. Mina niisama hotellitoas istumas:
Riias olid uhked laternad. Üldse politsei- või muud tähtsad tegelased seisid seal kandis karmide nägudega ringi ja läbikäik oli justkui suletud. Tekkis tunne, et seal lähedal on mingi tähtis maja...
Mulle meeldivad erinevad skulptuurid majadel ning kiirelt kõndides ja autos olles tegin paar klõpsu ka nendest, mida nägin:
Ja muidugi sõin ma veel autos jäätiseid (ikka mitmuses)... Nagu ikka, suutsin ma end üleni ära mäkerdada:
Laupäeval Tallinnasse sõites selgus, et olime ostnud laevapileti hoopis 5.märtsiks, seega veel üks segadus juures. Õnneks lahenes asi suht kiirelt ja õhtuks olime juba kodus. See ei tähenda üldse seda, et mul oleks kohver lahti pakitud tänaseks (teisipäevaks). Ma nüüd puhkan puhkusest.

3 comments:

  1. Kas oli palju rahvast hotellis? Teinekord on sellist puhkust ikka väga vaja... Ja mis rumal jutt see nüüd on, et sa hommikust ei söö? SEE on kôige olulisem toidukord päevas! Aiaiai.
    Noh ma ei tahtnud nüüd siin õiendama kukkuda, aga- küsi õe käest! ;)
    Mul on hea meel et puhata saite kuigi selline pikk autosõit on nii väsitav 😕

    ReplyDelete
    Replies
    1. Üldiselt jah hommikusööki sunnin end sööma ainult siis kui otse jõusaali lähen.

      Delete
    2. 23-24.veebruaril oli palju eestlasi. Muidu oli täitsa normaalselt rahvast.

      Delete