ARHIIV

06/02/2016

Ärkamisest pliidinuppudeni

See postitus on just selline allergiat tekitav "tegin-seda-teist-ja-siis-kolmandat".

Mõni päev on teistest uimasem. Isegi sellisel juhul kui mul on väga energilised päevad, siis võin öelda, et hommikud on (peaaegu) alati nii jubedad. Midagi halba ei juhtu, aga lihtsalt mu tuju on nullis. See, kas see tuju nullist sajani jõuab - on lihtsalt aja küsimus. Halvimal juhul jääb seis täiesti nulli ja olengi selline kogu päev. Heal juhul sunnin end ja ühtäkki tegutsen nagu segane.

Kena laupäeva hommik. Ärkasin millalgi... Vist tegin midagi unisena ja pesin hambad. Lapsed läksid teleka ette multikaid vaatama, sest see on ometi nädalavahetuse luksushommik. Mäletan, et panin neile hommikusöögi. Korraks jäin vist jälle tukkuma ja juba hetk hiljem ärkasingi häälte peale uuesti üles. Panin raadio käima, sest täna oli selline tunne, et vajan rütmi, et tuju tuurid üles võtaks... Pesin uuesti hambad, sest ei mäletanud, kas olin juba nii teinud. Siis tuli meelde, et aa lastel on ka vaja ju hambad pesta. Sai vähemalt seegi tehtud. Aeg kulus, läksin kööki suure motivatsiooniga, et vot täna olen korralik ja normaalne inimene ning söön hommikusööki. Peab ju üritama.

Mulle jäi ette triikraud (mis pole üldse köögiski!), mille ma ära rikkusin eelneval nädalal kui unustasin selle liiga kuuma peale ja põletasin peokleidile paar koledat auku sisse vahetult enne välja minemist. Mul tuli meelde, et võiks selle just praegu ja kohe saippuavilla'ga puhtaks küürida, sest metallpinnad saab sellega tavaliselt puhtaks. No mõeldud ja tehtud. Triikraud saigi puhtaks... Kleidi pean ilmselt pluusiks ümber õmblema, sest ära küll ei raatsi seda visata.

Kui mul juba see saippuavilla käes oli, siis oli vaja kohe sama tiiruga ka pliidirauad puhtamaks teha. Ja siis ahi... Ja siis liigutasin kogu pliidi oma kohalt ja pesin hetk hiljem juba põrandat. Mõtlesin, et kui juba koristada, siis korralikult. Võtsin pliidinupud eest ja tegin nende tagused ka puhtaks. Siis oli käes lõunasöögiaeg ja mul endal oli endiselt hommikusöök taldrikule panemata...

Andsin lastele söögi ja koristasin samal ajal edasi. Paar nõu kraanikausis oli ka ees... Ja siis pidin ju vannitoa kraani ka selle supersvammiga puhtaks tegema kui mul see juba kord kätte sattus. Sellega on selline lugu, et kui korra kasutada, siis tuleb see pärast kasutust ära visata, sellepärast üritasingi vist võimalikult palju koristada sellega enne kui see päris prügikasti läheb.

Igatahes... Köögi põrand oli pooleldi pestud, vannituba pooleldi koristatud, väiksem laps juba lõunaunele pandud... Ja minu hommikusöögist oli saanud ainult unistus. Väiksem laps muidugi ei tahtnud just siis magada ja pärast 1,5-tunni üritamist ma loobusin ja võtsin ta üles. Lapsed sõid ja ma ka tegin endale kaks naeruväärset võileiba.

Tegin endale ingveriteed ja üritasin seda ka väiksemale meelitades sisse joota, sest mul on paari päevaga hullud köhahood öösiti olnud (ning kuna väiksem laps tuleb endiselt "emme kaissu" otsima öösiti, siis kardan, et nakatasin teda).
Instagram @liina_kat
Igatahes nii mu päev edeneb. Üks asi viib teiseni ja hea kui millegagi valmis saan. Üldiselt ma võin vabalt laiselda ka, kuid kui midagi tegema hakkan, siis teen seda ikkagi korralikult. Vahel on koristamise käigus selline tunne, et olen asja tunduvalt hullemaks teinud kui see esialgu oli. Lõpptulemus on silmale aga puhkus ja siis ma tean, et oh kui hea, et viitsisin iga barbie-kingakese õigesse karbikesse panna...

Ja teinekord lükkan enda riidehunnikut kapi ees taha poole, sest ikka pole midagi selga panna ja kuidagi ei jaksa neid hilpe tagasi kappi tõsta. Selle vastu aitab alati külaliste kutsumine. Saan tehtud teinekord palju kiiremini ja tõhusamini kui kogu nädalaga.

Ja nõnda rahulikult meie laupäev kulgeb edasi...

No comments:

Post a Comment