ARHIIV

08/01/2016

Sokijutt

Kurtsin, et olen väsinud. Olen jah, aga hirmsalt tahtsin ikka vardad kätte võtta. Tegelikult kuus päeva olin põhiliselt lamavas asendis, seega pidin ennast sundima ja ometigi midagi tegema. Mulle juba heideti ette, et miks ma jälle nii väsinud olen. Ja see ajab mind närvi kui mul ei lubata olla nii võimetu nagu olen, aga eks ma siis üritan anda ennast parima ja teeselda.

Koristada ma ei viitsinud, asju lahti lõplikult pakkida ka ei viitsinud... Hakkasin hoopis lõngakorvi sorteerima. Kudumise juures on see tore asi, et saan teha seda pikali voodis, diivanil, tugitoolis, lastetoas istudes, köögilaua taga oodates jne.

Eleanora jalg on kasvanud ja ta tahtis saabaste sisse veidike õhemaid villaseid sokke. Eks emme siis teeb. Kuna mustreid ma veel eriti ei julge proovida (kardan, et see oleks katastroof), siis kirju lõng teeb minu eest töö ära. Eleanora sokid tulid kogemata enamvähem sama kirjulised, aga mind ei häiri kui iga sokk on erinev. Nii ongi minu meelest kihvtim. Siin pildil tundub nagu üks sokk oleks teisest palju lühem, aga tegelikult pole. Ma lihtsalt üritasin võimalikult kähku paariks sekundiks kaks last samal ajal sokkidega pildile saada:
Tegin Lennarti sokipaari ka lõpuni ja tagatipuks mõtlesin, et pean siis endale ka ikka villased sokid tegema. Kes teab, äkki läheb vaja. Õues siiski -25 kraadi... Ringvarrastega ma ei oska kahte sokki korraga kududa, aga kuna mul on nüüd kaks paari 2.0 vardaid ja leidsin 2 tokki mingisugust kirjut lõnga, siis proovisin teha järk-järgult kahte sokki korraga. Nii ongi palju lihtsam kui see ridade lugemine. Järgmisena koon õelapsele ka ühed sokid ja siis olengi vist sokkide kudumisega ühele poole saanud.
Tegelikult tahaks peale käsitöö midagi muud ka varsti teha. Igatsen juba jõusaali... Seda massaažitooli seal. Ehk järgmisel nädalal jõuan ka jalad alla võtta ja sammud sinna seada. Ma nii loodan, et saan reisiväsimusest lahti.

No comments:

Post a Comment