ARHIIV

12/01/2016

Mis juhtus erikorgu.ee?

Olin juba ammu kirjutanud postituse, kuid millegipärast ma ei avaldanud seda. Ju siis seetõttu, et mul oli tol ajal midagi tähtsamat kirjutada siia. Igatahes kuna inimesed uurivad erinevatest blogidest, et kes veel tubli on ja Erik Orgu toitumiskava jälgib, siis mõtlesin, et olen viisakas ja ütlen oma arvamuse ehk räägin oma loo.

Ma lootsin saada magusasõltuvusest vabaks ja hakata normaalseks ehk saada endale sisse regulaarne söömise rütm (hommikusöögi söömine eriti!) ning kogu selle toitumisega ka enda vaimset olekut stabiilsemaks muuta. Mu idee oli muuta end igaveseks ja lootsin, et teatud tasakaalustatud toitumiskava järgi toitumine annab mulle hoogu.

Toitumiskava jälgimist alustasin ma väga suure motivatsiooni ja pühendumisega ning ma olin kindel, et viitsin iga päev sada korda erikorgu.ee lehele klikkida ja tärnikesi panna selle kohta, mida sõin ja mida mitte. Kuid tõsiasi oli see, et pärast kolme-nelja nädalat ma lihtsalt ei viitsinud ära märkida, kas sõin... Iga nädalaga jäi toitumiskava minust järjest kaugemale ja kes see siis ikka tahaks uhkustada, et lihtsalt öeldes: ma andsin alla.

Tavaliselt kui ma olen motiveeritud midagi tegema, siis saan sellega hakkama, seega isegi minu enda üllatuseks jätsin ma kogu asja sinna paika. Internetis erikorgu netilehest sõltumine tekitas minus sellist kohustusetunnet, mis polnud enam nii motiveeriv. Erik Orguga suhtlesin alguses tihedamini, kuid hiljem ei tundnud ka tema huvi, et kuhu olen kadunud (siiski pidin teda vast rohkem reklaamima kui ainult "tere-nägemist"-stiilis postitustes)?

Minu komistuskivid:
1. Tean, et mõned näited kõlavad ettekäänetena (mõni ehk ongi vabandus), kuid tehke järgi ja siis öelge oma arvamus... Kuna mul pole autojuhilube, ratas varastati ära ja meie lähipoes liha ja kala valik on äärmiselt nigel ja kallis, siis korralikus suuremas poes käies kulus mul päevas 1-2,5 tundi. Paljud asjad pidin endale selgeks tegema, mis see üldse soome keeles on ja teatuid tooteid ma ei leidnudki.

Arvestada tuli ka sellega, et ma ei jaksanud käe otsas tassida rohkem kui paari päeva toiduvarud omale koju. Algne motivatsioon andis mulle küll jõudu, kuid mitte eriti kauaks. Aja möödudes ajas see poes käimine mind lausa vihale, sest pärast poes käimist olin juba väsinud ja ma ei jaksanud enam midagi muud teha. Vahepeal on mul perioode, mil olen nii kui nii mega väsinud ja omas mullis päevad läbi teki all... Seega jah. Lisaks sellele tahtsin ma kõik toidu asjad ise valida, mitte mehe kaela suuremad osturallid jätta. Mu mõte oli umbes selline, et: minu toitumiskava, minu vastutus poes käia.

2. Mul polnud kodus köögikaalu ja ma ei teadnud kui palju ma täpselt korrga sõin. Vahel jäi kõht nii tühjaks, et sõin veel kolm korda tunni aja jooksul mingit lõhesalatit, mis mulle maitses. Lapsed samamoodi. Sõid näljatunde minema ja siis poole tunni pärast tahtsid midagi tugevamat. Seega hakkasin topelttoitu tegema. Lastele ka rohkem pastat ja kartulit juurde. Paar nädalat tegin nii ja siis hakkas ka toidu tegemine minule vastu. Mulle tundus, et sada tundi käisin poes, siis vaaritasin ja siis sõin ja see oligi kogu mu elu... Erik Orgu arvas ka, et võiksin köögikaalu ikkagi osta, aga sinnamaani ma lõpuks ei jõudnudki.

3. Mu meeletu magusaisu oli lihtsalt nii jube, et ma ei suutnud muust mõelda kui toidust. Nii haiglane tunne oli. Siiski arvasin, et see käib asja juurde ja küll ma vastu pean. Nädala pärast maitsesin šokolaadi ja polnudki nii hea kui varem, aga tahtsin seda ikka üha rohkem ja rohkem.

4. Oliiviõli spetsiifiline maitse toitude maitsestamisel hakkas vastu. Ma ei raatsinud kookosrasva ka osta enam selle asemel. Samuti bataat ja teatud muud asjad, mis mulle enne ei maitsenud (ega ka nüüd), niisiis hakkasin muidku retsepte vahetama ja lõpuks taipasin, et ma sõin ainult kolme-nelja lemmiktoitu ja muud mitte midagi... Ma ei julgenud enam midagi uut proovida, sest tahtsin kindla peale minna ja raha mitte raisata asjadele, mis mulle ei maitse nii kui nii.

5. Siis lugesin, kuidas mõni sõi kord päevas midagi muud jne. Hakkasin ka nii tegema. Mina valisin siis selle variandi, et sõin hommikuks klaas vett. Vot jah. Mulle ei maitsenud ükski hommikusöök kuigi panin vist kõigile 3-5 tärnikest netis, sest eeldasin, et kui teistele maitseb, siis ei saa see ometi ainult ühte tärni väärt olla... Ma ei suuda hommikuti süüa tavaliselt. Seda harjumust ikka nii lihtsalt ei muuda. Seda omaloomingut tegin ma umbes kord-kaks nädalas ja lõpuks vaatasin, et oih ma polegi erikorgu.ee lehel käinud midagi klikkimas. Sõin pidevalt siis näiteks sama toitu ja retsepti polnud vaja enam jälgida kuna kõik oli peas. (Keegi ei kontrollinud ka midagi ega küsinud, et no nii Liina võta end kokku, miks sa pole korralikult jälginud mu kava? Ehk oleks see natukene turgutanud mind, kes teab. Ma pole ometi väike laps, aga näed ju siis selles osas olen.)

6. Avastasin, et ma ei söönud enne väga ebatervislikult, sest joogiks oli mul ka enne vesi ja minu probleem oli ainult magusa söömises (pigem lausa õgimises). Erikorgu.ee leht näitas, et mu ideaalkaal on 58 kg... Ma taipasin, et ma ei taha seda, see tähendab, et ma ei taha iialgi nii palju kaaluda jälle! Minu eesmärk oli pigem niisama trimmi end treenida või hoopis kaalu alandada. Aga kuna mul polnud enam jaksu suuremaks trenniks pärast pikki poes käimisi, siis jõusaalis tegin ma ikka neid asju, mis mulle meeldisid (või käisin rühmatreeningus). Mitte kuidagi ei viitsinud seda treeningukava jälgida...

7. Mul tuli kudumise ja muud käsitöö tuhin peale, seega ma unustasin söömise ja magamise sootuks ning kogu rütm läks sassi. Kui kõht oli juba hirmus tühi, siis sõin midagi, kui polnud, siis ei söönud. Nagu vanasti, sõin ka magusat. Vahel rohkem, teinekord vähem. Nagu tänagi. Ma ei viitsinud uuesti alustada, sest mul polnud enam niisugust motivatsiooni jätkata. Toitumiskava ei aidanud mind, sest ma tundsin, et olin lõpuks üksi ja keegi ei sundinud mind täpselt sööma, mis kirjas oli. Minu jaoks nende retseptide vahetamine oli halb, sest see tegi piirid vabaks ja ma hakkasingi pidevalt nii tegema. Mulle oleks karm kord rohkem sobinud. 

8. Enamus erikorgu.ee lehe toitumiskava jälgijad - blogijad hakkasid vaikselt toitumiskavaga võidu jooksma ning kui nägin teiste väikeseid alla andmisi, siis tundsin, et ka minu motivatsioon hakkab vaikselt kaduma... mingi aeg tahtsin ise küll kasvõi ainsana hakkama saada, kuid aeg näitas, et mina ja toitumiskava lihtsalt ei sobinud kokku.

Selle lühikese kuu aja jooksul, mil olin aktiivne toitumiskava jälgija mu kaal kõikus (55 kg) vahepeal 53-57 kg peale ja mida rohkem kaalusin, seda rohkem tekkis tunne, et ma ei taha enam üldse süüa.

See toitumiskava jälgimine oli mingi lühikene eluetapp, mil õppisin, et ma saaks sellise asja jälgimisega hakkama ainult kellegi inimese pingsa igapäevase silma all, mitte omapäi. Kui ma elaks nt Prisma kõrval ja lapsed oleksid ka söönud kõike neid toitumiskava toite rohkem, siis ma oleksin ilmselt selle asjaga kauem jaksanud jännata. Üks asi veel: üsna pea sain aru, et magusa söömine käib mul ikkagi ja alati periooditi. Suutsin pärast toitumiskavast loobumist mõni nädal vabalt ilma magusata olla. Ilmselt seetõttu, et mu elu ei keerlenud ümber toidu. Mul oli inspiratsiooni teha kõike muud, kuid siis kukkusin jälle oma rattasse, mil haarasin abistava šokolaadikäe.

Järgmisena vist proovin hüpnotiseerimise abil magusasõltuvusest täiesti priiks saada...

Ma ei tee tavaliselt toiduportsjonitest pilte, aga mõne ikkagi leidsin mälukaardilt:

10 comments:

  1. Kõigile ei saagi tema kava sobida, ehk sobib sulle muu. Samuti vb ei olegi sa üldse toitumiskava inimene lihtsalt.
    Mina ka loobusin, kuna ei tundnud personaalsust, suhtlemine oli olematu...Tahtsin rohkem tuge ja reaalset inimest. Mitte programmi. Praegu on see kõik mul olemas.
    See algne, mis oli. Koostöö jne...Minu meelest see kadus üsna ruttu.
    Aga vähemalt sa proovisid ja küll loksuvad sul asjad paika ja leiad endale sobiva viisi toitumiseks, magusasõötuvusest lahti saamiseks jne jne :)
    Edu!

    ReplyDelete
  2. Mina vist pole ka toitumiskavade inimene ikka. Mingi aeg need toimivad, aga siis läheb kõik ikka untsu. Täiesti arusaadavad põhjused, mis sa välja tõid. Ja kuna ma ise ka väga suur magusasõltlane olen, siis palun, mine hüpnotiseeri oma isu ära ja ütle, kas tasub. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen mitmeid kordi isegi mingeid vitamiinekuure teinud, sest osad ütlevad, et siis on kas ühe või teise vitamiinipuudus, aga ei...
      Ma laon kòigepealt endale Taro kaardid letti ja küsin, kas ma üldse sellest sòltuvusest lahti saan kunagi :D kas on lootust? Kas mul on nii tugevat iseloomu siis sellisel juhul üldse :)

      Delete
  3. Mina võin öelda, kuidas mina enda magusasõltuvusest lahti sain - ma hakkasin sööma palju sellised toiduaineid, kus on valk. Pluss pähklid. Lisaks ohtralt köögivilju, sekka mõni puuvili.
    Rea peal aitavad püsida 2 sõbrannat, treener ja paljuinimeseline toetusgrupp. Seni olen reel püsinud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pähkleid peaks ma küll vist menüüsse rohkem lisama. Praegu söön neid mandleidki harva ja ülejäänud pähklid saan kätte ainult šokolaaditahvlitest :D Puuvilju see-eest söön iga päev 100-500g. Oleneb hooajast.

      Väga kihvt, et sul selline toetusgrupp on!

      Delete
    2. Ja valku igasse toidukorda - ära seda unusta! :)

      Delete
  4. Magusaisu on puhas kehakeemia ja oleneb peamiselt toitumisest. Väga hästi saab magusaisust lahti LCHF toitumisega.

    ReplyDelete
  5. kus Erik sinuga suhtles? Fb-s? Ma ootasin ühele kirjale vastust nädal aega ja teisele ei saanudki vastust.....
    Aga muidu täitsa arusaadavad põhjused :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Erik vastas facebookis minule igatahes alati kas siis kohe või hiljemalt mõne tunni jooksul. Vastust ta võlgu ei jäänud, kuid ega ma väga palju tema käest midagi küsida ka ei osanud.

      Delete
    2. no jah, ma kirjutasin tugisse.... :( eks kasutan ka fb-d siis :) tänud

      Delete