ARHIIV

30/12/2015

Seda, teist ja kolmandat

Saigi see aasta juba läbi. Iga päevaga muutuvad ilmad järjest külmemaks ja õues kõik valgemaks. Küll see paks lumevaip ka maha tuleb, kuid see tähendab, et kelgutame veel jaanipäeval...
Jõuluvana kinkis meile Cinamoni kinkekaardid ja otsustasime käia täna ikkagi kinos (ilma väiksema lapseta) vaatamas seda Charlie Brown ja Snoopy filmi. Kõik kohad olid taaskord lõpuks välja müüdud, seega istusime pead kuklas kenasti esireas. Aga film oli iseenesest hea lihtne jälgida.

Siin on muide laste ehitud jõulukuusk:
Ma ei kavatsenud üldse hakata ette laduma, mida jõuluvana kellelegi tõi või mitte, aga näitan ikkagi ilusat pluusi (või särki? kumb see ongi?), mille kohta Lennart ütles: "Piparkook!"
Kusjuures pildistamise ajal satub mul tihti olema juuksekumm ümber randme, mis pidi lausa tervisele ohtlik olema. See kogub baktereid käe peale, keegi oli isegi mingi megahullu paise saanud sinna kohta. Targad lehed rääkisid nii.

Aga nüüd veel mõne sõnaga jõuludest. Pühad möödusid koduselt. Mitte enda kodus, aga ikkagi siin maal toas olles. Muidugi Tartus sai ka paar korda käidud. Näiteks laupäeva öösel jalutasime Raekoja platsis ka natukene ringi, aga kuna kuskil ei toimunud (meie maitse jaoks pärast kella ühte) nagu suurt midagi ja klubisse ei viitsinud minna, siis kõndisime juba pärast kella kahte õe juurde tagasi. Okei, natukene imelik paistis, et pangaautomaadi järjekord oli megapikk, aga siis tuli välja, et see on mingi uus ja huvitav ööklubi Vabank. Kuna ma pole Maasikaski kordagi käinud, siis jääb mul ilmselt see koht tükiks ajaks veel avastamata.

Tegelikult paljastan siin, mis ma teinud olen. Nimelt sain valmis kaks paari meeste sokke suuruses 44 - 45, seega päris kasutu ma polegi olnud. Võrdlen praegu nende jõuludega, mil tavaliselt magan 17 tundi ööpäevas... Pärast mitut päeva pühasööminguid tegi ausalt öeldes see kudumine minule ainult head, sest kui ma kord kuduma hakkan, siis ei peata mind nälg ega uni. Ma olen lihtsalt nii kannatamatu, et pean võimalikult kiirelt sokid valmis saama. Ühest sokipaarist tegin pilti ka. Olen seekord uhke enda tehtud topeltkandade(?) üle:
Nüüd hakkasin tegema ülejäänud lõngast ka Lennartile minisokke, sest mul tuli meelde, et minu valmis kootud sokid olid tolles prügikotis, mis lasteaiakasvatajad kokku pakkisid... Ja mis me prügimajja viisime... Nagu olen öelnud, siis eks iga soki tegemisega saab targemaks. Näiteks mind ajas juba närvi see, et ühe soki kudusin kogemata natukene lõdvema koega, ometi silmuste ja ridade arv klappis. Lihtsalt võimatu on teha kahte täpselt samasugust sokki! Ja ei, ma ei viitsi ringvarrastel kahte korraga ka kududa.

Loodan, et järgmine aasta tuleb veel tegusam ja sellega seoses on mul paar ideed ka juba mõtteis. Vana aasta saadame ära pere ringis (sõidame mu vanaema juurde) ja ilmselt oleme lastega üleval ikka seni kuni ilutulestik saab vaadatud.

Soovin ka kõikidele teistele rahulikku vana-aasta lõppu ja sündmusterohket uut aastat!

2 comments:

  1. Vabank Tartus ligi 2a kindlasti olnud ;) Head uut aastat ka;)

    ReplyDelete
  2. Hahaa... ma olen ikka ajast päris maas :D

    ReplyDelete