ARHIIV

18/10/2015

Mu kudumise hullus ei lõppe vist mitte kunagi

Ma olen nii sõltuvusse jäänud, et pean end lausa võõrutama hakkama. Alati kui ma millegist eriti ekstaasi satun, siis ma lihtsalt ei suuda seda lõpetada ega pooleli jätta. Välja arvatud siis kui ma näen, et see asi ei toimi ja mu ettekujutlus oli hoopis teine kui reaalsus... Seekord langesin ma kudumise võrku. Söömine ja magamine on ülehinnatud...

Kõik algas sellest kui ma leidsin ühe kootud beebiteki, mis mu ema kunagi Lennartile tegi. Enam polnud sellel väikesel beebitekil kasutust, sest see on lihtsalt magamiseks liiga väike ning nukumängude jaoks on meil juba piisavalt tekikesi. Mulle tuli kuskilt idee see tekk tavalisele padjale ümber heegeldada. Sellest valmiski selline suuremat sorti dekoratiivpadi:
Seejärel hakkasid näpud sügelema ja mul tuli meelde, et lõngajääkidest peaks tegema lastetuppa ka väiksed dekoratiivpadjad. Mõeldud, tehtud. Hea kudumise-pohmell oli mul ühel hommikul... Olin enda arust õhtul valmis saanud, kuid tegelikkuses pidin natukene üles harutama ja selle asemel 10 cm juurde kuduma!
Kõige eelneva peale öeldi mulle, et kas ma midagi mõtekat ei võiks teha nagu näiteks villaseid sokke... Nojah siis, eks ma teen! Lastele oligi vaja selleks aastaks saapa sisse villaseid sokke ja ma mõtlesin, et kui raske see tegemine ikka olla võib. Siiani on mu ema neid sokke kudunud. Kui ma esimese soki rõõmsalt valmis sain, siis proovisin ma seda Lennartile jalga. Ma olin ikka tarkpea ja sain kogu soki valmis seni kuni Lennart lõunaund magas. Suurim hirm sai tõeks. Nimelt sokk oli minu silmis liiga väike ehk täpselt paras, kuid ma tahtsin teha suuremaid sokke, mis tavasoki peale pannakse ja mida lapsel on mugav ka ise jalga panna. See oligi hea harjutamine. Ainul minu jaoks tegelikult ju täielik ajaraisk.

Lõpuks üheks õhtuks valmisid imekombel kaks sokki. Oleksin muidugi tahtnud kasutada hoopis erksamaid siniseid toone, aga mul polnud:
Järgmisel päeval Eleanora tahtis ka endale sokke, muidugi roosasid! Ja mul õnneks oli isegi seda värvi lõnga järel. Tegelikult harutasin eelmisel aastal koodud mütsi üles, sest see oli talle väikseks jäänud. Need sokid said küll nüüd natukene suured, kuid siiski saapa või kummiku sees kantavad. Arvan, et teen ühe sokipaari talle veel, sest see erkroosa lõng on maru jäik. Olen siiski esimese korra kohta rahul ja nagu nad ütlevadki, eks harjutamine teeb meistriks. Siin need juba ongi:
Üks kord tegi mu ema villastele sokkidele konksud, mis osutusid väga mugavaks, sest siis sain ma sokid alati lasteaias nagisse rippuma panna. Heegeldasin mõned silmused ja valmis need saidki:
Kõige raskem oli see lõpmatu silmuste arvutamine, kontrollimine ja suurustega mässamine. Tegin väga hoolikalt, aga vahepeal kadus ikka mingi silmus ära ja aru ma ei saa kuhu? Tegin sokid triibulised ja see oligi hea valik, sest nii oli lihtsam soki suurust arvutada. See on suur teadus, et kaks sokki täpselt samasuguseks saaksid! Nagu eelnevalt mainisin, siis kasutasin ainult kodus olemasolevaid lõngasid ja seetõttu ka sellised värvivalikud.

Internetis leidub meeletult õpetusi täiskasvanu jalale, kuid ma ei leidnud ühtegi selget juhendit selle kohta, et mitu algsilmust peab 2-või 6-aastase lapse sokile tegema. Seega ma lihtsalt nuputasin, proovisin, harutasin lahti, tegin uuesti "meetodil" kogu asja. Läbi raskuste tähtede poole!

Tegin pilti veel eelmisel talvel tehtud sallist, mis pannakse kahekordselt ümber kaela. Kujutate ette, ma olin selle suure vaevaga valmis saanud ja kudumisasjadekorvi unustanud! See on tehtd ringvarrastel muide, tegelikult suhteliselt lihtne teha. Sel aastal kavatsen seda ikka kanda ka:
Ja kuna mul oli juba fotokas käes, siis tegin kiirelt pildi ka öökullimütsist, mille ma hiljuti Eleanorale tegin. Kusjuures selline nelinurkne lõige hoiab väga hästi kõrvad soojas ega liigu edasi-tagasi nagu paljud teised isetehtud mütsid:
Järgmisena proovin end sundida köögitoole lihvima, sest kogu see projekt on täiesti seisma jäänud... Tahaks juba neid värvida, aga ma ei taha lihtsalt lihvida!

Tegelikult mulle meeldib heegeldada ka ja üks projekt ongi seoses sellega mul hetkel pooleli, nii et võikski seda vaikselt jätkata. Aga ma tahaks juba Eleanorale uued sokida teha ja talle sarnase salli ka! Loodan, et mu suure heegeldamise projekti lõpptulemus tuleb selline nagu mu idee hetkel peas välja näeb, sest ühtegi juhendit ma muidugi lugeda ei viitsi. Mulle üldse meeldib teha kõiksugust käsitööd, aga ma lihtsalt ei suuda oodata (ja õpetuste järgi teha), et ma õpiks tegema kauneimaid mustreid ja keerulisemaid asju. Tahaks veel õmmelda igasuguseid lasteriideid, mitte ainult lihtsamaid kardinaid ja padjapüüre. Tahaks kooli minna ja olla suurena kokk, kondiiter, õmbleja ja käsitöömeister. Mulle meeldivad sellised ametid, kus saab kätega midagi teha.

Selline tegus oktoobrikuu.

1 comment:

  1. Eriline nobenäpp! :) Need padjad meeldivad mulle väga.

    ReplyDelete