ARHIIV

11/09/2015

Personaaltreener Erik Orgu valis mind ka!

Sellest tuleb vist aegade pikim postitus toitumisharjumuste teemal, aga kuskilt peab ometi alustama.

Sattusin juhuslikult facebookis Erik Orgu lehele ja nägin, et ta valib selle nädala jooksul välja 3 blogijat, kellele ta enda toitumiskavasid ja nõuandeid jagama hakkab. Vaatasin tema postituse kommentaare ja mõtlesin, et ma pole ju ülekaalus, vaevalt ta mind valiks. Käisin tema lehel www.erikorgu.ee ja mind paelus kõige rohkem lause, et "sa vabaned magusasõltuvusest". Võtsin facebooki uuesti lahti ja kirjutasin talle ka omad mured - mõtted seoses toitumise ja vaimse tasakaaluga, sest see on just see, mida mina tahan kogu projektilt kõige rohkem.

Ma pole väga palju enda toitumisharjumustest blogis kirjutanud ja seda vist seetõttu, et mul pole midagi head öelda. Mul on pidevalt perioode, mil olen suht vähese söömisega (mul pole isu) ja see vaheldub siis teise perioodiga, mil õgin kõike ja sõna otseses mõttes piiramatult. Üks periood kestab umbes 1-4 kuud. Toon näite: Kevadel olin väga läbi omadaga ja näiteks kui juunis Blogiauhindadel käisin, siis ma kaalusin alla 51 kg. Täna näitas kaal 55,5 kg (olen 166,5 cm pikk). Ja rahul pole ma muidugi kunagi...

Ma võiks oodata jälle enda perioodi, mil "normaliseerun" (ehk ei söö eriti magusat ega ka suurt midagi muud), kuid milleks oodata? Miks ma ei võiks tegeleda endaga nii põhjalikult, et ma toitun normaalselt ja tasakaalustatult kogu aeg? See ju ometi tasakaalustaks ka mu vaimset tervist! Miks ma end kätte ei võta? Sest mul on vaja tahtejõudu, palju rohkem kui varem. Kaks nädalat on kindlasti lihtsam ennast kontrolli all hoida kui kaks aastat. Aga minu eesmärk on suurem - tahan süüa normaalselt elu lõpuni. Ma ei taha enam seda perioodide kaupa toitumist. Ma ei jaksa mõelda, et "EI EI EI", sest nagu näha, see ei aita.

Erik Orgu lehele kontot luues kirjutasin profiili muidugi ka enda kaalu ja pikkuse ning sain sellise vastuse:
Hetkel on mul nagu rasedakõht ette söödud ja kui ma millalgi 57,9 kg kaalun, siis loodan, et see on puhtalt lihaste arvelt. Päris konkreetseks fitnessbeibeks ma end tuunida ei soovigi, kuid toonuses kehast ei ütleks ma kunagi ära.

Olen tegelikult varem ka mõelnud end ikka väga põhjalikult käsile võtta, aga siiani pole ma kellegi toitumisreeglite järgi käitunud. Ainult ja ikka enda range reegli järgi, et "ei tohi süüa šokolaadi ega komme!" nagu näha siis see on ajutiselt tõhus, kuid hiljem jälle vana radapidi... Vahepeal kaalusin oma peas ka taimetoitlaseks hakkamist ja toortoidu söömist ja mida kõike veel.

Naljakas on see, et mul on vahepeal perioode, mil söön üht ja sama asja. See tähendab seda, et söön põhimõtteliselt nädala jagu seda, mis mulle kõige rohkem maitseb. Olgu selleks vanaema tehtud ja Soome saadetud hapukurgid, sügisõunad, kindel sort teatuid šokolaade, üks ja sama kook, tuunikalavõileivad, nektariinid jne. Lihtsamalt öeldes: Söön seni kuni isu täis saab. Kas ma olen ainuke, kes nii teeb? Küsin sellepärast, et ma pole kedagi teist sellist veel kohanud.

Hea nali oli see, et otsustasin 1. septembril, et septembrikuu tuleb suhkruvaba. Jajah, algas see nii:
Pidasin vastu ühe päeva! Juba järgmisel päeval langesin suure šokolaaditahvli võrku. Tahan öelda, et kui minusugune šokohoolik suudab magusasõltuvusest vabaks saada, siis suudavad seda ka teised.

Pereemana teen kodus enamvähem iga päev sooja toitu, sest minu jaoks on tähtis, et lapsed saaksid iga päev 1-4 korda korralikku toitu. Magusat söön pidevalt salaja. Sest ma ei taha, et nendest samasugused suhkruhiired tulevad. Olen viimasel ajal märganud, et olen köögiseinte vahel nagu mandunud kokk. Kui vaatasin toitumiskava retsepte, siis mõistsin kahte asja: ma olen ikka äärmiselt pirtsakas ja valiv, kuid teisalt ma pean hakkama otsima neid toiduaineid ning nende tähendusi siin Soomes toidupoodides. Näiteks isegi riisigalett tekitas mul korraks mõttepausi... eeee see on vist see "riisikakku" siin? Õnneks on iga retsepti juures ka pilt, see lihtsustab oluliselt kogu asja. Muidugi saab ka toidukordade menüüd vahetada, aga kardan, et kui ma teatud toidust sõltuvusse jään, siis hakkangi seda pidevalt teiste vastu vahetama. Teine hirm on see, et kui mul pole aega teha konkreetset toitu, siis jätan üldse söömata. Loodan, et nii ei juhtu, aga ütlen ausalt, et ma olen hommikusööke söönud umbes ainult 10 korda aastas (ainult siis kui meil külalised on). Ees on suured muudatused.

Paar nädalat tagasi olin isegi tubli ja tegin esimest korda praekala:
Lisaks on mul see "toredat väsimust tekitav" kilpäärme alatalitlus, mida pidi tegelikult kindla toitumisega lihtsamini kontrolli alla saama. Ma ikka olen ise ka enda asjades süüdi. Tagantjärgi hea targutada. Olen lihtsalt uurinud ja lugenud, kuid pole veel tegutsenud. Nüüd on aeg!

Erik Orgu lehel uurisin juba treeningkavasid ka. Usun, et hakkan trenni tegema harrastajate treenigkava järgi. Mulle meeldib see, et seal on ka iga liigutuse kohta videoõpetus, sest mul pole vahepeal õrna aimugi, mis moodi teatud liigutust peaks tegema. Samuti on igal kaval ka kodune versioon, aga seda ma ei saa praegu veel teha, sest mul pole hantleid ega kummilinti. No hularõnga keerutamine ja hüppenööriga hüppamine on ka kindlasti väga tõhus kodune trenn (kindlasti parem kui mitte midagi). Kuna ma olen jõusaali liige, siis ilmselt käin ikka seal neid treeningkavasid füüsiliselt teostamas. Lisaks sean endale veel suuremad eesmärgid ja käin muidugi jooksmas ka kui jaksu ja head ilma on. Kõlab nagu ma valmistuks maratoniks.

Nii loodan, et ma räägin pool aastat hiljem, et see ongi mu normaalne elu. No, et ma ei pea kogu aeg planeerima ja end tagant utsitama igat liigutust. Samuti loodan, et ma end sügise jooksul kohe "ribadeks ei tõmba" nagu mul on vahel kombeks (üleliia tegutseda kui motivatsioon on laes).

Ma alustan ilmselt uute toitude ja retseptidega uuel nädalal, sest esmaspäeval saan rahus üksi poodi seiklema minna ja kõik vajaliku ära osta. Kogu osturallit lihtsustab asjaolu, et ma saan kogu nädala toitumiskava ained ostunimekirjana endale kaasa võtta. Mugav.

Ma ei tea küll kui palju mul järgmisel nädalal vaja läheb, aga ostsin täna kõige paremat kodujuustu Lidlist (õnneks kehtivus on oktoobrini). Ühe hind oli vist 0,66 eur:
Seekord võin küll öelda, et uuel nädalal uue hooga!

Erik Orgu valis välja hoopis rohkem kui 3 blogijat ja ma ootan juba suure õhinaga, et kes on need teised väljavalitud! Meil on kindlasti väga põnev jälgida ka üksteiste tegemisi, (loodetavasti mitte) tagasilööke, vaid arenguid ja õnnestumisi!

Suur pluss on veel see, et hetkel on mul see toitumis-ja treeningprogramm kogu aasta olemas ning kuna ma kirjutan sellest siin blogis nii avalikult, siis on raskem kõigele käega lüüa ja ka teisi inimesi (eriti Erik Orgu) alt vedada. Nii, et loodan enda peale!

No comments:

Post a Comment