ARHIIV

09/08/2015

Olen kõigest väsinud/ Olen väsynyt

Olen väsinud ja tuju nullis. Lausa miinustes. Ei oota ma mingit suve, sügist, talve ega kevadet. Jumala savi, mis akna tagant paistab. Ma olen väsinud ja muud ma öelda ei oskagi. Magasin reedel terve päev ja täna ka päris kaua, aga see väsimus ei kao mitte kuhugi.

Minu blogi pole siis ilmselgelt see rõõmus ja positiivne motivatsiooni allikas lugejate jaoks kahjuks. Vähemalt mitte praegu. Sellist hala ja vingumist võiks vist enda teada hoida, aga ma mida ma ikka teesklen. Teen, mis üritan, aga alati ebaõnnestun. Olen väsinud tõestamast end, et ma jaksan nii nagu normaalne inimene. Ma isegi ei tea, miks ma praegu kirjutan, sest olen märganud, et teiste antud nõuandeid on suht võimatu järgida.

Käisin juulis kunagi väsimuse pärast neid (kilpnäärme alatalitluse) vereproove tegemas ja näidud olidki natukene nihu, aga ma olen nüüd nädal aega võtnud arsti juhendusel rohkem türoksiini (ravimit) nagu peab, aga... Ma lihtsalt ei tea, kas tõesti sellest siis jälle nii suur väsimus... Tundub, et ma olen elu lõpuni nii väsinud ja tüdinud kõigest.

Pange tähele siis seda, et ma olen ju alati sellisel arvamusel olnud, kelle meelest alla 3-aastased lapsed lasteaias ei peaks käima, aga nüüd on hoopis selline seis, et mu lastel algas eelmisel nädalal lasteaed ja seal on neil vist enam vähem tore olla (välja arvatud esimene päev kui Lennart kiiguga otse näkku sai ja saltoga nägu ees maha lendas). See-eest on mõlemad lapsed nädala jooksul karjunud, jonninud, kisanud (...mis iganes) rohkem kui varem. Neil on ka suur elumuutus ja väsimus sellest.

Minul olid muidugi suured plaanid, et kui lapsed augustikuus lasteaeda lähevad, siis saan enda jaoks aega, teen üht ja teist, aga lõppkokkuvõttes ma ei teinud midagi, mis tahtsin ja olen veel väsinum kui varem.

Mis vanuses need lapsed magavadki ööuned ilma nututa? (Eleanora hakkas vist 2,5-aastaselt normaalselt öösiti magama.) Mul tunne, et kõik läheb praegu järjest hullemaks.

Mida teha kui väsimuse vastu ei aita uni? Maga palju tahad ja ikka väsinud... Arvatavasti homne päev on samasugune nagu reedel: viin lapsed lasteaeda ja tulen koju magama. Ärkan 15:00 ajal ja lähen lastele lasteaeda järgi, siis 4-5 tundi ja kõik magama. Kas see on normaalne? Ei ole ju.

Tegin meelega telefoniga endast pildi ka, et kunagi hiljem siis hea vaadata, et selline ma olin kui ma tõesti ei jaksanud enam. Lihtsalt jube. Ma olen nagu üks suur õnnetusehunnik. Mõni 100-aastane on ka kobedam ja energilisem kui mina:
[Translate]

Olen niin väsynyt, mua ei kiinnosta, että onko ikkunan toisella puolella kesä, syksy, talvi tai kevät. Ihan sama. Nukun päiväunet ja silti väsynyt. En jaksa enää.

17 comments:

  1. Näed tõesti väsinud välja, aga siiski armas. :)

    Nõu anda ei oska, aga tean, mida tunned ja tean, et ükski hea nõu väga ei aita ka. Ma olen samuti viimastel päevadel väsinud olnud. Ma ei suutnud reedel isegi keldrisse minna, et kartuleid tuua. Asi polnudki väga selles, et oleksin pidanud 10 sammu keldrini minema, vaid selles, et naaberboksis on elanikud kogu aeg terrassi peal ja suitsetavad. Ma olin liiga väsinud, et nendega kokku puutuda. Oli selline "tahan oma urus peidus olla" meeleolu.

    ReplyDelete
  2. Sul ju 4 last! Mulle tundub loogilisena, et teised emad väsivad. Aga millegipärast mina - mul pole õigust olla omadega läbi.

    Keegi koridoris just nutab ja mul tuli külmavärinad peale juba võõra lapse nutust, et ega ometi jälle oma laps...

    ReplyDelete
  3. Ole ema ja unusta kõik muu (ka blogimine).
    Jah, aga siis olen ma ju olen täiesti üksi!
    Ei, sulle on loodus kaasa andnud instinktid,
    mis juhivad sind, aga mida SOME (sotsiaalmeedia) eksitab,
    ja tahab, et sa oleks pildil sobiv sõltumata laste arvust.
    Sa oled oled pildiv täitsa kobe, veidi närtsinud, aga tuntuv;)
    Sulle oleks vaja lihtsalt veidi töökoolitust, ehk ämmaemandat :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Töökoolituse alla sobiks su meelest ka näiteks Soomes omandatud kasvatajaamet? Seljuhul ütlen, et teoorias viis pluss ja praktikal teiste lastega väga lihtne, aga oma lapsed ja kodus olemine on vist mu piiri hakanud vaikselt ületama.

      Blogimise unustamine on täiesti erinev teema, see tähendab, et ka nendel perioodidel kui ma pole postitusi avaldanud, siis olen kirjutanud küll päris palju mustandeid, et end välja elada. Seega blogimine on hetkel vist ainuke asi, mis on teraapiaks mulle koduseinte vahel.

      Delete
    2. Aga selle sotsiaalmeedia (liidan sinna veel ühiskonna) illusioonide kohta - nõustun. Näen juba enda pealt, et mòtlen vahepeal, milline pean olema ja mida tegema, kuid samas tean, et see on osati täiesti ebareaalne.

      Delete
  4. Tervislik toitumine ja uni. Võta mingeid vitamiine ka vahepeal juurde. Ma tean mida sa tunned, tundub et meil on mingeid sarnasusi. Mina tahaks ka koguaeg kõike jõuda. Võta oma töö, koolitused ja oma ÜHE lapse ette ja ma olen OMADEGA LÄBI mingi 3. kuu möödudes. Ei jaksa, ei taha, tahan, ei tule toime. Just sain teada et et kaksikuid ootan. Kõik oli ilus hea, hull tahan isegi tööle minna sest praegu jaksan, aga nüüd ainult ropsin, varsti enam ei jaksa lihtsalt aga beebid tahan ikka saada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. vau kaksikud! See on alles uudis. Ja samas ka teadmine, et käed-jalad on varsti tegevust täis. Tore, et tead, mida tahad ehk ootad beebide tulekut! Topeltõnn ja topeltmured.

      Mind lohutab vahepeal ainult see teadmine, et tean, et mul tuleb millalgi ka neid häid perioode, mil jaksangi teha täpselt seda, mida tahan.

      Ainult see väsimuseperiood on nii vastik ja masendav. See ongi masendus ma arvan. Raske on aksepteerida, et inimene ei ole robot.

      Delete
    2. Jah oli küll täitsa rabav uudis aga ma ei kahtle hetkegi et neid tahan sest minu kõrval on nii tubli mees et me tuleme kindlasti toime.

      Mina lohutasin ennast ka igasugu erinevate asjadega aga mingi hetk hakkasin endale sisestama et naera ja naerata iga asja peale, olgu see kas või kurb asi.
      Noh ja nii ma kuidagi sealt u. 5. aastat kestvast stressist välja tulin, ma näiteks ei jaksanud rohkem kui 3 tundi päevas üleval olla, üldse kõik oli nii jube, ei taha meenutadagi :D
      Mina näiteks prooviks sinu asemel mõelda seda pidi et enamus aeg on hea periood ja eks vahepeal neid halbu ka tuleb ette.
      Pead ennast korralikult tundma õppima ja meenutama endale kui hea oli olla kui olid laps ja kõik oli ilus ja hea (kui oli nii, ma kahjuks ei tunne sind väga ega tea sinu lugu).
      Mees on mul koguaeg hädas et ma käitun nagu väike laps aga tegelikkuses oli see minu moodus kuidas stressist kunagi välja tulla ja ma ei kavatse mitte midagi muuta, olengi selline elav, positiivne ja naeratav.Oli aeg kui ma pidin õppima jälle selline olema aga nüüd kui ma saan peale seda pikka tööd selline vabalt olla siis ei tohiks mitte keegi seda mulle keelata.
      Aga ka minul on raskemaid päevi, sel juhul magan umbes 2. nädalat iga päev juurde ka lõunauinakut, söön palju punapeedi salatit ja võtan vitamiine 2. nädalat ja kõik korras jälle - see on vist minu moodus ennast laadida.
      Ma mäletan et mingi aeg oli ka see jube tunne et laps ärritas mind igatmoodi iga asjaga mis tegi, pidin ennast väga tagasi hoidma et ei pahandaks koguaeg, nüüd on üle läinud kõik halb õnneks.
      Väga pikk ja segane lugu tuli kuna ma ei suuda kirjutamisel järge pidada :D
      Aga ma loodan et sul läheb ka ikka kõik paremaks, püüa lihtsalt tubli olla ja endale positiivset sisestada ja rõõmustada iga asja üle siin maailmas :)

      Delete
    3. Mul on jah kombeks vist liiga negatiivselt maailma näha. Vahepeal tundus mulle, et oskasin ennetada enda "halbu päevi", kuid see oli vist kõigest illusioon. Ikka ja jälle vajun põhja ja siis märkan, et siin augus ma olen.

      Hea, et sa tead, kuidas sina enda patareisid saad laadida. Ma veel tegelen sellega - endaga. Ilmselt vajan ma rahu ja üksindust...... või siis just sõpru ja tegevust... Oleneb olukorrast.

      Delete
  5. Tervislik toitumine ja uni. Võta mingeid vitamiine ka vahepeal juurde. Ma tean mida sa tunned, tundub et meil on mingeid sarnasusi. Mina tahaks ka koguaeg kõike jõuda. Võta oma töö, koolitused ja oma ÜHE lapse ette ja ma olen OMADEGA LÄBI mingi 3. kuu möödudes. Ei jaksa, ei taha, tahan, ei tule toime. Just sain teada et et kaksikuid ootan. Kõik oli ilus hea, hull tahan isegi tööle minna sest praegu jaksan, aga nüüd ainult ropsin, varsti enam ei jaksa lihtsalt aga beebid tahan ikka saada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja võta sina ka vitamiine nüüd raseduse ajal juurde, eriti foolhapet! :)

      Delete
  6. Sa ei kujuta ette, mida noored naised veel 10 aastat tagasi tundsid,
    kui ei olnud mingitki võimalust suhelda nii nagu tänapäeval on võimalik.
    Aga saadi kuidagi oma mõttemaailmas asjad paika, ja nagu sina ka sündisid:D
    Proovi enda jaoks tähtsamad asjad ettepoole nihutada iga päev, nii et sa ei pea
    tegema tingimata seda ja teist kui sa ei taha.
    Üsna varsti märkad, et ka sinuga arvestattakse ja kõik pinged loksuvad kuhugi paika.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks jah ma usun, et asjad loksuvad paika (uus rutiin) ja ma arvan, et mõne aja pärast ma tunnen end jälle stabiilsemana, aga eks see postitus oligi üks hetkeline emotsioonide väljaelamine.

      Delete
  7. Tahtsin öelda, et tänud kõikidele kommenteerijatele, sest juba nende lugemine viib mu mõtted tuleviku suunda ega lase istuda siin negatiivsuse aurupotis edasi!

    ReplyDelete
  8. Ära podise oma muredega ja postita kohe kui ...
    Sest sinu lugu on nii tavaline iga noore ema jaoks,
    on ikkagi tähtis, et need asjad asjatult üle ei podiseks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Huvitav kommentaar. Ma voodis hetkel ja jään kohe magama, olen unine, seega loen su lauset ja mõtlen, et millise tooniga sa kirjutasid.
      Läbi interneti ei oska ma üldse seda lauset tõlgendada. Ilmselt ma poolunes juba.

      Delete
  9. Ma soovitan sul toitumisnõustaja juurde ka minna, sest tegelikult toit mõjutab palju meeleolu ja energiataset. Nt nisu ja piima tarbimine kurnab ka organismi, ise tunnen, et kui olen selliseid toite söönud, siis olen pidevalt väsinud ja tahaks kogu aeg ainult magada ning kõik ärritab. Õige toitumine aitab ka kilpnäärme korda saada või vähemasti paremaks. Kilpnäärmega selline lugu ka, et see tekitab tihtipeale rauapuudust, aga samas söövad mitmed rauatabletid kilpnääret, niiet tasub sellega ennast kurssi viia, võibolla on kogu mu jutust ka midagi kasu :)

    ReplyDelete