ARHIIV

01/07/2015

Tegin 2 positiivset rasedustesti/ Tein 2 positiivista raskasutestiä

Ma ise ka ei usu hetkel, et ma selle pika postituse kirjutan, aga meie elu on ikka vahel nii põnev, et ei tea, kas nutta või naerda!

Kõik sai alguse sellest kui Eleanora küsis, et kas mu kõhus kasvab jälle tita. Tegin hiljuti isegi eraldi postituse sellest. See selleks. Et mu enesetunne ikka parem oleks, siis mees ütles ka üks päev, et on jah mu kõht justkui natukene suuremaks kasvanud. Minu meelest on mul alati pärast suuremat söömingut kohe kõht punnis... Ja mina veel arvasin, et mul on lõpuks kõhulihased tekkima hakanud. No tore. Kõige tipuks mees hoidis mind üks õhtu kaisus ja tundis oma meelest mu kõhus liigutust. Ma arvasin, et eks see mingi soolikas oli, aga tema oli nii jahmunud, et jooksis kohe hommikul poodi ja tõi rasedusteste. Kohe hulgi. Täitsa nagu filmis.

Selleks ajaks hakkasin ma juba natukene paanitsema. Alguses naersin küll tükk aega, sest esiteks ma ei uskunud, et see võiks üldse tõsi olla. Ja ma naersin ka sellepärast, et ma olin vist šhokis ega osanud mitte midagi muud teha. No olgu. Kell oli kuskil 12:30, tegin oma esimese testi, ma ei viitsinud järgmise päeva hommikuni oodata.

Oh seda üllatust kui nägime kahte triipu! Ma ikka naersin nagu idioot. Mehe nägu oli suht kohmetu ja siis ma tajusin ka asja tõsidust, sest ma pole mitu aastat nii palju väljas pidutsemas käinud kui sel kevadel viimase 3 kuu jooksul ja teiseks ma hakkasin mõtlema just ravimeid, mida tarvitanud olen. "Apppppppiiiiiiii ma olen ju täielik narkarema!" oli mu ainuke mõte. Isegi reedel käisin viimati sõbrannaga klubis. Lihtsalt jube. Kuidas see on võimalik? Mis moodi? Mul on alati olnud ikka suht mustvalged põhimõtted raseduste koha pealt, pean just seda alkoholi tarbimist silmas ja nüüd olen ise see jube kole eeskuju?

Kui ma oma pool tundi olin end läbi sõimanud, et kuidas kahe lapse ema ei tea rasedusest ja käib ringi joomas (mis pole eriti minulik), siis tuli mul meelde, et õnneks on veel teste küllaga järgi. Miks ma küll arvasin, et ma pole rase?
Sest:
- päevad on olnud regulaarsed
- rinnad pole valulikud
- ...  hmm ma ei tea?

Kell 13:45, pärast esimest šhokki tegin siis teise testi. Ja issand küll - jälle kaks triipu! Ei ole lihtsalt võimalik! Siis ma mõtlesin, et need testid on küll kuskilt naljapoest ostetud. Pole võimalik. Ma olin rohkem üllatunud vist kui 18-aastaselt esimest korda elus rasedustesti tehes.

Kui see esmane puuga pähe saamine oli möödas, siis hakkasin reaalselt mõtlema, et kui pikalt ma õige rase üldse olen? Kui olen... Ega ma ausalt öeldes ikka veel uskunud. Kuigi enda arust ma just kurtsin, et viimasel ajal on mul suurem söögiisu, olen juurde võtnud, isegi laps ju ütles, et tita kõhus, mehe meelest kasvab ka kõht... Tahaks kirjutada, et kuidas naine ei tunne oma keha? Mis kõige iroonilisem, siis vaatasin eelneval päeval just telekast saadet naistest, kes said alles sünnitusel teada, et nad on rasedad. Vot enam ma ei imesta.

Uudishimu ja teadmatus tekitasid mu peas suure udukogu, aga ma helistasin kohe eraarstile (arstikeskus Aava) ja broneerisin endale ultraheli kohe järgmiseks päevaks. (Miks ma kiirustasin? Asi on selles, et ma pean võtma teatuid ravimeid, aga kui ma oleks tõesti rase, siis ma jätaks need ära, seega ma ei saanud oodata 2-3 nädalat ultrahelini ja jätta ravimid võtmata, sest muidu lööb see mu organismi-pea veel rohkem sassi.) Õnneks sain ka kohe aja ja samas teadsin juba ette ära, et see eraarstil käik eriti odav lõbu pole, aga tol hetkel oli mul suht ükskõik, peaasi, et saan teada, kas testid on õiged ja kas mu kehas elab keegi veel.

Ei suutnud ma siiski õhtul ka rahus olla. Tegin siis kolmanda testi. Ise olin nagu emotsioonidepurjus jänes, hüplesin nagu duracell (ütleme nii, et mitte just õnnest) ja närv oli nii pingul kogu mõtete tormist. No nii. Testi tulemus oli seekord negatiivne! Mees tõi siis neljandaks testiks erineva firma testi, hoopiski digitaalse testi (see oli kallim ja maksis 15 eurot) Clearblue, sest see test näitaks kohe ka raseduse kestvust (kui on, mida näidata). Aga seekord ilmus ekraanile "just fat" (lihtsalt paks), tegelikult sõna "negatiivne" ehk neljas test samal õhtul oli jällegi negatiivne.

Olin veel rohkem segaduses kui hommikul. Ärevus nii suur, ei suutnud ma ju ometi magada. Olin ühe (viienda) testi veel järgnevaks hommikuks jätnud. No nii. Hommik käes, test tehtud ja selgelt üks triip! Siis ma juba natukene vihastasin, et kes minuga nii idiootset mängu mängib. Te ei kujuta ette, ma olin viimased 24 tundi iseend sõimanud (sest alkohol, rasedus ja mõned muud asjad ei käi minu silmis absoluutselt kokku) ja nüüd peaksingi võibolla rase olema ja siiski osad testid näitavad, et mitte. Oleksin tahtnud karjuda, et palun öelge mulle tõtt ja jätke mu hing rahule!

Lohutuseks eelnevale oli mul broneeritud järgnevaks päevaks ju see kallis arst kella 13.45-ks, kuhu ma siis kenasti läksin. Üllatus üllatus, aga ultrahelis ei nähtud midagi erilist, sain pildid koju normaalsest emakast ja munasarjadest. Ultrahelis vaadati üle veel see, et mul poleks kasvajaid ega muud imelikku. Pärast seda andsin laboratooriumis vereproovi ja läksin koju ootama seda kõige kindlamat tulemust. Kogu see nali läks maksma üle 200 euro. Tol hetkel mõtlesin, et parem maksta kui elada sekunditki teadmatuses.

Siin on need kallid pildid mu kaunist emakast:
Järgmisel päeval, nagu lubati, arst helistaski. Vereproovi järgi ma pole tita ootel. Ehk oli see mingi hoiatussignaal, ma ei tea. Igatahes homme helistan ja lasen lõpuks endale broneerida aja, et saaks kõik testid tehtud ja kauaoodatud spiraal endale panna. Kõik (ka arst) soovitavad mulle hormoonspiraali, aga ma ei tahaks seda hormonaalset asja enda kehasse kohe mitte kuidagi. Aga sellist närvivapustust ma ka uuesti üle elada ei soovi... Seega variante nagu eriti pole. Mis kõige parem, siis pärast seda kui arst oli mulle helistanud ja vereproovi tulemused öelnud, siis tund aega hiljem hakkasid mul päevad. Tore.

Lõpp hea kõik hea? Olen "ainult" 200 eurot vaesem (sinna mu selle kuu lasterahad - lapsilisä läksidki) ja kolm päeva magamata närvipingest. Saan jälle vabamalt hingata ja kiruda neid kuradi kahte positiivset rasedustesti. Kuidas on võimalik?

Arst ütles, et Clearblue rasedustestid on kõige paremad, see näitaski mulle ka negatiivset tulemust. Neli muud testi olid RFSU rasedustestid, millest kaks näitas positiivset tulemust. Oleks siis üks vale tulemusega test, aga kaks! Teate, ma ei suuda siiani seda veel uskuda. Mul on tunne, et selliseid asju juhtub küll ainult minuga. Mul pole kunagi varem ükski rasedustest valet tulemust näinud, aga nüüd ma olen väga skeptiline selle koha pealt.

Kas kellelgi veel on positiivsed rasedustestid osutunud valeks?
Või vastupidi?
Mis firma testidega oli tegu?

Täna mul oli aga nii halb olla, et mõtlesin keset Prismat, kas minestan või jään pingile kohe magama. Sõbranna kõndis juhuslikult vastu ja ütles kohe, et ma pidavat surnu välja nägema. Tänasin teda komplimendi eest ja siis uitasime natuke koos ringi. Ma ei tea, mis mul viga oli. Ilmselt pingelangusest või madal vererõhk. Vähemalt on see paanitsemine läbi. Ma ei kujuta ette kui oleksin pidanud veel mitu nädalat põdema. Täiesti ebaaus olukord. Kavatsen vist selle rasedustesti firmaga ühendust võtta ja neile selle suure arve saata. Vaevalt nad midagi mulle rahaliselt kompenseerivad, aga äkki pööravad rohkem tähelepanu oma toodetele. 

*Muide, hoiatan ette ära, et ma vist lähipäevil ei saa fotoaparaadist pilte blogisse lisada, sest meie armas Lennart tegi meile hommikul maru toreda üllatuse ja kiskus kõik arvuti klahvinupud(?) küljest ära. Aga see oli vist rohkem minu enda viga, et jätsin läpaka õhtul magamistuppa laadima. Meil ikka alati juhtub midagi...

[Translate]

Kaikki alkoi siitä kun Eleanora kysyi minulta, että kasvaako mun mahassa taas vauva. Ja sitten mieskin sanoi, että minun maha on jotenkin kasvanut. No tehtiin siis raskaustestejä, joista kaksi ensimmäistä olit positiivisiä ja kaksi negatiivistä. Elämä kuin elokuvassa.

Aluksi tuntui, että tämä on varma joku typerä vitsi, mut sitten kun tajusin, että kaksi testi oli oikeasti positiivisiä, sitten suutuin itselleni ja en voinut uskoa miten mä olen ollut noin idiootti enkä tajunnut (kahden lapsen äiti) ja kävin vielä viime viikonloppuna juhlimassa.

Varasin heti seuraavaksi päiväksi yksityiselle lääkärille (lääkärinkeskus Aava) varhaisultraäänikuvauksen ajan. Siinä aamuna tein vielä viidennen raskaustestin. Näytti taas negatiivista.Olin ihmeissään. Mikä on totta? Seuraavana päivänä menin lääkärin vastaanotolle. Ultrassa näkyi vaan hienon kokoinen kohtu ja ei muuta. Tein myös verikoen ja kaikki tämä maksoi yhteensä yli 200 euroa. Seuraavana päivänä lääkäri soitti ja kertoi, että verikokeissa näkyy, että en oo raskaana. Paras juttu, että tunti se jälkeen minulla alkoivat menkat. Ihana. Eli miten on mahdollista, että kaksi raskaustestiä näytti minulle kahta viivaa?

Kuvassa näkyvät kuvat on minun hienosta normaalikokoisesta kohdusta. Että sellaista täällä kertaa. En voi uskoa. Olen "vain" 200 euoroa köyhempi ja kolme päivä nukkumatta hermojen raastamisesta. Vihdoin on se ohi. Mutta silti... Miten se on mahdollista?

Lääkäri sanoi, että Clearblue testit ovat luotettavia, se näyttikin minulle negatiivista tulosta, mutta muud testit olit RFSU testit, vaikka aikaisemmin ne on aina näyttänyt oikeita tuloksia. En luota enää mihinkään.

Onko kenellekään käynyt myös näin, että positiiviset raskaustestit osoittautuvat vääräksi?

10 comments:

  1. Lihtsalt loen ja naeran, ma ei suuda tagasi hoida!!

    Mina võtaks ka ühendust sinna testi firmasse ja saadaks selle üle 200€ arve ka + lohutustasu vaimse trauma eest kuskil sota otsa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle tundub see hingeline trauma hullem :D

      Delete
  2. Päris kummaline, et mul just samal ajal vastupidine teema on. Minu esimene (ja odav) test näitas negatiivset tulemust ja ma andsin alla kuigi olin üsna veendunud, et olen rase. Ja pärast testi tulemust ka üsna kurb, pettunud. Nüüd ma mõtlen, et omg, äkki peaks ühe testi veel tegema!? Ma teen ju iga päev vesipiipu ja siin natukene alkoholigi manustanud, mis siis kui...? :|
    Miks mu kahtlused ei kao, on sellepärast, et viimasel ajal kõik lapsed tulevad kui magnetina minu juurde (varasemalt hoidsid kõik minust eemale), olen näost nii ära, koguaeg on paha olla, isu pole, väsinud ja mitmed inimesed on küsinud, kas ma olen rase (keha küll kahaneb, fätist ei saa see olla) ja endal on ka selline teistsugune tunne. Ma ei oskagi kirjeldada.
    OMG.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ütlen selle peale ainult üht: kui sul on väikenegi kahtluseuss sees, siis lòpeta kohe enda vesipiip ja muud sellised asjad ära, mida sa raseduse ajal ei teeks. Mina vähemalt küll ei tahaks riskida ja hiljem end surmani süüdi tunda.

      Aga tavaliselt on jah reaalsem see, et negatiivne test (näiteks liiga vara tehtud) osutubki positiivseks. Aga ma pole kunagi kuulnud, et kaks testi järjest näitaks rasedust kui seda tegelikult pole. Ebaõnn vist.

      Delete
    2. Meie pere üks lastest on sündinud nii, et kolm kuud olid kõik testid negatiivsed, samuti päevad käisid edasi n-ö, aga vähema verega, niiet...

      Delete
  3. Jeerum. Ma olin juba lugedes ehmunud.
    Aga sa vaskspiraali ei ole kaalunud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olen kaalunud vaskspiraali ka, aga arst ütles, et hormoonspiraali kaitse on parem ja pealegi vaskspiraal võib tekitada hullemaid päevi kui muidu. Nii osad räägivad. Ahh ma ei tea, nii keeruline. Lisaks sellele unustasingi helistada täna sinna kuhu pidin. Helistan homme! Aga tablette ma ei viitsi küll iga päev süüa. Peab lihtsalt ära otsustama. Loodan, et hormoonspiraal mu näonahka tuksi ei keera, mõnel pidi nii juhtuma.

      Delete
  4. Minul tekitas hormoonspiraal alguses väga ebameeldiva tunde ja loppkokkuvottes ei tasunud see kannatus end ka ära, kuna see kukkus lihtsalt välja kuuga. Öeldi, et sorry, mõni emakas hülgabki ära selle. Samas pole teada kui kaua enne päriselt välja tulemist ta paigast ära oli, niiet kontrolliti ka ega rasedust tekkinud polnud, õnneks mitte. Sõbranna sai paigastliikunud hormoonspiraalist teada siis, kui see robinal koos vere ja lootega nurisunnituse käigus välja tuli. Samas ega ma mingit paremat varianti ka soovitada ei oska. Meie jäime kreemi ja kondoomi kombo peale pidama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No need sõnad küll mind ei julgustanud. Kuigi minu paaril sõbrannal on just see hormoonspiraal täiesti õnnestunud valik olnud.

      Äkki peaks neid süste siis laskma teha endale iga kolme kuu aja tagant nagu Ameerika filmides populaarne on? Kuigi ma vihkan süsti saamist, aga see selleks.

      Delete
  5. Minul tekitas hormoonspiraal alguses väga ebameeldiva tunde ja loppkokkuvottes uei tasunud see kannatus end ka ära, kuna see kukkus lihtsalt välja kuuga. Öeldi, et sorry, mõni emakas hülgabki ära selle. Samas pole teada kui kaua enne päriselt välja tulemist ta paigast ära oli, niiet kontrolliti ka ega rasedust tekkinud polnud, õnneks mitte. Sõbranna sai paigastliikunud hormoonspiraalist teada siis, kui see robinal koos vere ja lootega nurisunnituse käigus välja tuli. Samas ega ma mingit paremat varianti ka soovitada ei oska. Meie jäime kreemi ja kondoomi kombo peale pidama.

    ReplyDelete