ARHIIV

23/07/2015

Pulmad või mitte, paanika on ikka!

Ahh, olgu öeldud, et kes veel ei tea, siis mu elu liigub edasi nagu "ameerikamägi" ja hetkel on jälle see periood, mil tahaks suure hurraaga kunagiseid tulevikupulmi planeerida. Samas olen olnud tõbine umbes 1,5 nädalat ja mul on täielik koopaorava tunne. Ja teate, mis kõige hullem - mulle lausa meeldib see, aga häbi oleks ju keset suve (vihmaseid ilmasid) seda avalikult tunnistada.

Elan end praegu lihtsalt välja... Igas mõttes. Emotsioonid tahavad kõikuda, aga mina ei oska nendega midagi peale hakata, seega tulin blogi kirjutama!

Tahaks öelda endale praegu, et "Oma viga, et kevadpulmad tühistasid!"... Njah... aga midagi pole teha. Ainuke asi, millest mul on tegelikult kahju - kuupäevast! Nii ilus ju 15.05.2015! Teisalt hakkasin mõtlema, et Lennart oleks ikka suht minu sabas olnud ja ta ikka nii pisikene veel (hetkel 1 aasta 9 kuud). Kujutate ette, ma lõpetasin imetamise jaanuaris ja viimati üleeile üritas ta ikka veel mu ülakeha paljaks rebida ja tissi katsuda! Täiesti memmekas veel. (Oi, aga varsti polegi ta meie suguvõsas kõige pisem!)

Mis ma täna üldse öelda tahan? Polegi veel päris kindel. Teemad mu peas jooksevad jälle seinast seina, nagu ikka nendel öödel, mil ma ei maga. Ma hakkasin lihtsalt mõtlema, kuidas ma ütlesin talvel ju kõikidele (pulma-)tegijatele EI. Ses suhtes lükkasime kuupäeva kaugesse tulevikku edasi, aga nemad olid raudselt juba kliente kaotanud. Pole tore. Nõme olukord. Minu süü.

Nüüd juhtus aga nii, et üks meie tegijatest pidi hoopis meile ära ütlema, sest kuupäev ei sobi. Ja teate, ma ei oska üldse olla. Ma olen pettunud (sellepärast, et alles eelmisel nädalal veel sobis) ja ma ei suuda taluda seda tunnet, et pean otsima kellegi uue.

Ma olen nii segamini oma mõtetega hetkel, et ma ei mõista isegi, et kuidas kiriku rendihind on tõusnud nii, et ilma kirikuõpetajata see on 360€? (Ju siis on, kui ma Soome kogudusse kuulun...) Kui valida oli pulmade täielik tühistamine kevadel, siis oleksime kaotanud broneeringutasud (umbes 1000€), aga me valisime, et lükkame pulmad edasi, niisiis arvestasin välja, et maksame juurde (hinnad tõusevad) vähemalt 1200€. Seega pole see ometi maailma lõpp. Ah, mis ma ikka siin ennast maha rahustan, raha paneb rattad käima ja ega see niisama arvuti taga istudes rahakoti vahele ei tule.

Äkki ikka peaks mõne inimese soojal soovitusel tööle minema? Just praegu kirjutades mõtlesin, et aga äkki peakski? Äkki paneks enda mõttetud probleemid mõneks ajaks riiulisse ja tegeleks millegi muuga? Justkui vahelduseks. Iga asi juhtub põhjusega, eks ole. Kas keegi veel usub sellesse? Ma tegelikult alati ei usu, aga lootus ongi lollide lohutus... Või oli see hoopis, et lootus sureb viimasena? Ei tea...

Aga midagi positiivset ka: tegin täna sõrmusepadja valmis. Jee! Ikka selles vanas heas maalähedases "rustic" teemas ja natuke ka veinipunast. Ma kohe naudin, et saan ise teha vahel öösiti rahus neid asju ja meisterdusi. Kuid nii kui väiksemgi tagasilöök tuleb, siis tahaks minema joosta ja öelda, et pole midagi vaja, nägemist.

Ma vist ikka olengi see tõeline bridezilla?!... 

Tegin kunagi LOVE tähed valmis, aga ma ei tea, kus need on ja mis ma nendega peale hakkaks. Tegelikult pulma teeksin kõik eestikeelsed sildid, see selleks. Tüüpiline mina, kõigepealt teen, siis heal juhul mõtlen:


No comments:

Post a Comment