ARHIIV

21/07/2015

Minu piinlik TOP 5

Minuga juhtub alati midagi piinlikku, nõmedat või naljakat. Noh, alguses on piinlik, siis tekib nõme olukord ja natuke hiljem juba naeran (teistel on ka lubatud naerda mu üle) kogu situatsioonile.

Hoiatan, et tekst võib sisaldada liiga palju rumalat informatsiooni:

1. Ma pole seda vist varem blogis kirjutanudki, aga minu kõige piinlikum olukord Soomes oli ilmselt see kui ma alles soome keelt õppisin.

Lühidalt: Olin Soomes klubis ja tahtsin joogi sisse kõrt küsida. Kõrs="pilli" (soome keeles). Ja mina suures lärmis kunagi ei saanud aru, et pilli või pillu või mis sõna see on. "Pillu"=naiste suguelund (eesti keeles). No ja siis kolme kuu jooksul mina baarileti ääres küsisin alati muidugi seda toredamat asja kuni üks kord baaridaam vastas, et tahad vast ikka PILLI ja seletas mulle puust ja punaselt kõik ära.

Te ei kujuta ette kui piinlik mul oli, eriti sellepärast, et teadsin kui mitu korda ma olin seda sõna valesti varem öelnud. Keegi ei õpeta ju rumalaid sõnu kuskil koolis!

2. Kui ma Lennartit veel kunagi imetasin, siis sõitsin laevaga Eestisse ja muidugi ka laevas siis vaikselt kandelinas kuidagi nihverdasime kui tal söögiaeg tuli. Hiljem käisin uhkelt beebi süles ringi ja kui enne maale minekut vetsus peeglist end korraks vaatasin, siis nägin ma pluusil täpselt rinna kohal suurt piimalaiku (Lennart oli vist ahminud, sest läbi polnud tulnud).

Igatahes megapiinlik!

3. Olin talvel Prismas ja tegin pilte laste minilegodest, sest tahtsin mehele saata pilte, et mida me Eleanorale jõuludeks kingime. No tegin enda pildid ja saatsin need ära koos tekstide ja hindadega ning ootasin tükk aega vastust, mida ei tulnud. Kodus olles ei teadnud keegi asjast midagi, sest olin need pildid saatnud enda õpetajale (mis siis, et kool oli juba läbi). Õnneks saatsin pilte legodest, mitte midagi muud!

4. Ma olen meister trükkija, aga vihkan telefonis kirjutamist, sest siis tekib mul igasse lausesse sada viga. Ainult mu õde oskab vist seda salakeelt lugeda. Kui ta üks kord küsis facebookis siis minult, et mis teen, üritasin kiirustades kirjutada "istun". No mis te arvate, mis ma kirjutasin... (Vahetage kaks esimest tähte ära...) Väga piinlik.

5. Ma olen ühe korra elus facebooki kaudu midagi võitnud. See oli juba kolm aastat tagasi kui jagasin mingit linki (ma jagan neid väga harva, sest minu põhimõte on "nii kui nii ei võida!") ja siis paar kuud hiljem kirjutati mulle, et "Palju õnne võitsid lennukipiletid!" Minul polnud õrna aimugi, mida ja millal ma olin jaganud ja mis auhind see on (ma ei mäletanud), seega tundus see mingi nali.

Mul oli vaja vähemalt viis kirja saata neile kirjavahetuses vastu, et ärge tehke lolli nalja, ma ei usu, see pole võimalik, tehke kellelegi teisele sama nali, ma pole midagi jaganud, kes teil käskis mulle kirjutada ja nii edasi. No ime, et nad auhinda kellelegi teisele ei andnud, ütleks ma selle peale. Täiesti uskumatu, aga ma tõesti võitsingi (ja mitte mingi tobeda mõttetu särgi, vaid ikka midagi hinnalisemat)!

Niisiis käisimegi kunagi (aastal 2012?) 1.mail kolmekesi Taanis, kuid ainult minu lennupiletid olid tasuta. Asi seegi, muidu ma vist poleks nii pea just sinna reisima läinud.

5 comments:

  1. Ainult esimene on midagi piinlikku. Ülejäänud pseudokad. See, et imetaval emal on pluus piima täis, see pole ju midagi erilist.

    ReplyDelete
  2. Üldiselt su laused on ikka palju hullemad, kui pelgalt "istumine"... Imelikul kombel ma tõesti mõistan sind... Näiteks:
    - wtte vibgub oitab tambwtiga vvaga
    - looodamf nyf
    - ji yldse jne yulekul kennett loogish

    jne... :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Loodan nüüd, et keegi teine aru ei saanud :D

      Delete