ARHIIV

13/03/2015

Vedas, et kodu maha ei põlenud

Eile tulin koju ja tundsin (jälle!) kärsahaisu. Enne õue minekut oli Lennart mingit moodi suutnud neid pliidinuppe keerata... Aru ma ei saa, minu arust polnud ta eile hetkegi üksi enne. Alles eelmisel nädalal ärkasin ma häirekella peale üles kui pliidirauad hõõgasid täies hoos.

Kui Eleanora oli väiksem, siis mul oli komme enne uksest väljumist alati kontrollida, kas mul on võtmed kaasas ja ega keegi pliiti pole sisse lülitanud. Nüüd olin selle kuidagi ära unustanud, aga kuna väiksel poisil on agarad näpud, siis peab rohkem hakkama pliiti kontrollima (kusjuures meil on juba mitu nädalat köögiuks alati kinni kui teises toas oleme) või tõesti ostma kuskilt pliidile nuppude lukku või kaitsmed.

Igatahes kolm metallivärvi pliidiraua kaitsmest on nüüd täielikult rikutud, aga see on tõesti kõige väiksem mure. Vedas, et midagi pliidi peal polnud, sest ühe korra on meil isegi plastmassist lõikalaud raua külge sulanud (see oli juba väga ammu eelmisel pliidil ning tavaliselt lõikelauda me pliidi peal üldse ei hoiagi).

Nii, et see polegi nii muretu kui õhtul panen lapsed kenasti lastetuppa magama ja ärkan selle peale, et keegi tatsab hommikul (täna jälle 5:42) magamistuppa voodi juurde kui ma veel poolunes olen. Eelmisel nädalal oli hambavalu nädal (Lennartil tulevad hambad), sel nädalal aga saame me enamvähem kõik juba magada ja päeval ilma suurema kisata olla.

Meil on ka lõpuks kevad kätte jõudnud ja saatsingi just Eleanora tõukerattaga õue. Me lähme siis kui Lennart lõunaunest ärkab. Meil on selline hea kortermaja, kus suurt autoteed lähedal pole, nii et lubasin tal juba suve lõpus sõbrannadega õue mängima minna. Meil esimeselt korruselt näeb täpselt, mida nad teevad ja tavaliselt käiakse toa vahet ka kümme korda.

Mis vanuses teised on oma lapsi julgenud omapäi õue jätta? Ma muidugi suht alati vaatan terve aeg akna lähedal, mida lapsed õues teevad ja olen paar korda õue ka jooksnud kui olen näinud, et midagi on valesti.

Aga tegin ipadiga pliidist pilti ka... Loodan, et viimane kord kui midagi sellist juhtub.


4 comments:

  1. Ikka oleks nuppude lukk või kaitse vajalikud, kui niisugune komme on lapsel tekkinud! Muidu ohustab nii ennast kui teisi.

    ReplyDelete
  2. Ei tea kuidas sellel pliidil, muidu saab pliidinuppe ära ka võtta küljest. Meil ka 2.5a poiss paneb vahel pliidi tööle, kunagi plika väike oli, siis kärsatas puidust lõikelaua ära keraamilise pliidi peal. Praegu koguaeg jälgin.
    Lapsed varakult juba üksi õues olnud, tüdruk (elasime oma majas aiaga) juba 2 selt käis aias mängimas ja praegu 7 aastaselt kortermaja juures õuepeal, käivad sõbrannadega metsas mängimas ja i . Vahepeal ka koos väikese vennaga siis aknast jälgin ja ise lähen tavaliselt u veerant tunni pärast järgi õue.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olen kunagi proovinud seda, et võtan nupud ära, aga kardan, et nuppe ära kiskudes keeran ise pliidi käima. Neid nuppe saab kuidagi eriti raskelt noaga pingutades küljest.

      Delete
  3. Oi need pliidinupud. Mul väiksemal plikal ka see komme neid keerata. Meil on gaasipliit ning seal keerab ahjunuppe (ahi elektriline). Gaasipõleti nuppe ta õnneks veel keerata ei oska, sest neid tuleb enne sisse lükata ja alles siis keerata. Sellegi poolest käin koguaeg köögis pliiti kontrollimas ning ahju asju ei julge enam jätta.
    Mina ei julge oma pea kaheksa aastast plikat veel üksi õue lasta, sest välisukse ees on kohe autotee kus on aegajalt tihe liiklus ja ega need autod meil siin kiirusest eriti hooli. Laps on ka selline tuulepea, et vahest unustab teed kontrollida. Samas ega meil siin maja ümbruses midagi lastele olegi, üks vana kiik on kus siis vahest kiigutakse. Soomes emal on oma maja aiaga, seal käib küll igal ajal ja iga ilmaga üksi väljas.

    ReplyDelete