ARHIIV

06/01/2015

Miks ma pole kirjutanud?/ Miksi en ole kirjoittanut?

Inspiratsiooni ja ideid jätkub mul vist alati, aga tunnen, et need viimased neli postitust, mida ma ei avaldanud, on targem jätta ainult minu silmadele. Tuleviku suhtes oli mõistlikum otsus osad postitused mustanditeks jätta ja alustada kirjutamine hoopis muudel teemadel.

Nädalavahetusel tulime tormiga tagasi Soome ja tänu sellele möödus laevareis muidugi laste nutu ja oksendamise saatel. Mina magasin Lennartiga 20 minutit kajutis ja mõtlesin, et laev läheb kummuli. Vähemalt jõudsime Helsingisse peaaegu hilinemiseta kohale. Imelik on veel see, et me oleme millegipärast viimasel ajal tollil pinnuks silmas. Seekord võeti meid kogu perega Eesti poolel maha ja kontrolliti isegi laste riiete kohver läbi. Ei teagi, et miks, sest kumbki me pole midagi sellist teinud, et mustas nimekirjas olla. Kahtlane.

Kogemuse võrra oleme me jälle rikkamad. Nimelt pühapäeval mõtlesime geniaalse idee, et läheme kogu perega ostma Eleanorale uusi talveriideid ja jalanõusid. Ilmad on ju miinuskraadi poolel ja lund on ka omajagu vahepeal maha sadanud. Kokkuvõtteks kirjutan lihtsalt, et see poeskäik oli täielik katastroof. Õnneks vajalikult asjad saime ostetud, aga sel päeval õppisin, et aastase lapsega ei lähe ma vist enam kunagi suurde poodi. Päriselt ka.

Igatahes täna on juba kolmekuningapäev, seega pakime õhtul kunstkuuse ja muud jõulukaunistused kokku. Piparkoogimajale tegime juba laupäeva õhtul üks null. Jõulud läbi, aga kingikott on ikka voodi kõrval. Ei teagi, millal ma need asjad õele saan anda lõpuks.

Uuel aastal uue hooga panime (mitte mina) magamistuppa isegi lambi. Aega võttis, aga asja sai. Remont oli meil ju eelmise aasta märtsikuus. Tegin pildi ka, selline eriti retro pirn. Otse kuskilt garaaži alt vist võetud, aga ega ma ei virisegi, sest parem kui mitte midagi?
Õnneks on kätte jõudnud tõeline talv ja natuke pakast. Meil on siin -10 (hetkel -14) kraadi olnud viimastel päevadel ja kodu lähedal lasteaia taga on ka mägi, kus käime kelgutamas. Kuna eelmine talv varastati meie kelk keldrist ära, siis ostsime peaaegu samasuguse uue. Sellega seoses tuleb meelde, et avastasime, et tööbussist oli jälle asju varastatud. See selleks. Ühe korra varastati meie rõdu alt kogu auto ära, nii, et seekord vedas?

Naljakas lugu oli eile sellega, et ma ei leidnud kuskilt Lennartile villaseid beebikindaid ja tol hetkel oli meil vaja kiirelt õue kelgutama minna, seega panin talle hoopis väikseks jäänud villased sokid kätte, õuekinnaste alla ja kudusin õhtul talle uued beebikindad:
Peaks mainima, et Eesti reisil olles Lennart tahtis (nuttis vist iga öö) mu kaisus magada. Ööbisime kolmes erinevas kohas ja ju siis vajas turvatunnet. Igatahes koju tulles esimene öö oli päris jube, sest ta polnud enam harjunud oma voodis magama. Aga otsustasin, et teen sellele naljale lõpu ja enam ei võta kordagi teda öösel tissi otsa. Miks mul on just kui tunne, et olen juba seda varem kirjutanud? Nii siis, nuttiski ta vahelduva eduga esimene öö 1,5 tundi. Käisin vist sada (kümme) korda vett andmas ja teda rahustamas. Tundub, et toimib, sest viimased paar ööd on ta juba palju paremini maganud, ainult mõned üksikud korrad häält teinud, mitte nutnud täiest kõrist kuni kaissu võetakse. See on minu jaoks väga hea edusamm.

Asjad pakkisin ma lõplikult tund aega tagasi lahti. Vahel on mul kohvrid terve nädal suures toas laiali, enne kui jõuan asjad omale kohale panna. Seekord arvas Lennart, et ta aitab mind ja tiris kõik riided laiali. Ega see asjade lahti pakkimine tähendabki tegelikult riiete sorteerimist ja pesu pesemist.

Mina naudin oma kodus dušhi all käimist, oma voodis magamist ja oma köögis mässamist. Eleanora on ka rõõmus, et saab kodus mänguasjadega (minilegodega) jälle mängida ja enda parima sõbrannaga üksteisel külas käia. Igavene jama on meil olnud Eleanora söömisega külas. Nii väsitav kogu aeg öelda, et söö-söö ja meelitada või kamandada lõpmatuseni ja mida kõike veel. Nüüd saime vist sellele lõpu, aga ma pole päris kindel, sest me oleme ju kodus. Teinekord võin sellel teemal pikemalt kirjutada. Tundub, et tüdrukud ongi vist toiduga pirtsakamad. Aga eks Eleanora õpibki parimatelt vingujatelt (minult).

Loodan, et lähipäevil tehakse koolimaja juures jälle uisuväli korda ja siis saame minna uisutama Eleanoraga. Hetkl Lennart magab lõunaund ja Eleanora teeb oma asju:
[Translate]

Inspiraatiota ja ideoita löytyy minulta aina, mutta kirjoitin neljä postausta, joita en julkaistanut, vaan jätin kansioon "luonnokset". Ajattelen, että tulevaisuuden kannalta on parempi jättä jotkut asiat vaan omille silmille.

Joka tapauksessa tulimme viikonloppuna takaisin Suomeen. Merellä oli jonkinlainen myrsky ja reissu oli sen takia taas sellainen oksennus ja itkurallia. Minä nukuin Lennartin kanssa 20 minuuttia hytissä ja ajattelin, että kohta laivaa menee nurinpäin.

Sunnuntaina saimme omasta mielestämme hyvän idean, että menemme koko perheen kanssa yhdessä kauppaan ostamaan Eleanorale uudet talvivaatteet ja jalkineet. No sanotaan niin, että se oli täydellinen katastroofi. En ehkä ikinä mene enää vuoden ikäisen taaperon kanssa isoon kauppaan. Ihan oikeasti.

Viron reissun aikana Lennart itki melkein (joka ikinen) yö ja halusi nukkua mun vieressään. Nyt ensimmäinen yö omassa sänkyssä ei sujunut ollenkaan. Hän varma itki yli tunnin siinä. Ajattelin kuitenkin tehdä tästä lopun ja päätin, että en ota häntä enää öisin viereen (tissille). Ja kaksi viimeistä yötä onkin nukuttu tässä kodissa paljon paremmin. Minusta tuntuu, että olen kirjoittanut samanlaista tekstiä jo aikasemmin?

Eleanora on myös onnellinen, että tultiin kotiin. Nyt hän saa leikkiä taas omilla leluilla (minilegoilla). Meillä on ollut ongelmana Eleanoran syöminen kylässä, aina jotain hässäkkä. Mutta tuntuu, että nyt saatin tämäkin ongelma ratkaistuksi, mutta en voi olla vielä ihan varma, koska olemme taas kotona. Mutta olihän rasittava aina reissun aikana hoputtaa, että syö-syö ja mitä kaikkea vielä. 

Nyt kuitenkin on ihan talvi ja luntakin riittää. Hassu juttu tapahtui kun etsin eilen Lennartin vauva villalapaisia, mutta en löytänyt. Laitoin sitten villasukat käteen ja tein illalla uudet. (Ylhäällä kuva siitä.)

Nyt Lennart nukkuu päikkäreitä ja Eleanora tekee hamahelmiä. Toivottavasti kohta pääsemme luistelemaan! Ja tässä on kerrostalon piha, katsottuna meidän keittiön ikkunasta:

2 comments:

  1. Olipa mielenkiintoista yrittää ensin saada selvää vironkielisestä osasta! :) Kiva blogi sinulla, ja tuossa edellsiessä postauksessasi esittelemäsi häämekko on upea! Mukavaa loppiaista!

    ReplyDelete