ARHIIV

29/12/2014

Viimane postitus/ Viimeinen postaus

Kirjutan esimest korda telefoniga (hetkel autos) selle aasta viimase postituse, sest mul pole arvutit kaasas ja reisi ajal ma ei veeda eriti bloggeris aega. Ma ei pea oma blogi kirjutamist kohustuseks, vaid kirjutan seda täpselt nii tihti kui tunnen, et mul on aega ja tahtmist. Nagu näha, siis viimasel nädalal olen olnud eemal, sest meil on talvepuhkus.

Jõulud möödusid tegelikult kiirelt ja meil käis isegi päris jõuluvana kodus. Peaks mainima, et eelmisel aastal oli Eleanora julgem kui sel aastal. Lennart oli niisama õhinal uuest olukorrast, kus kõigile kinke jagati. Paaril päeval käisime me veel sugulastel Tartu kandis külast külla. Sinna vahele mahtus ka kaks päeva kõhuviirust (lastel). Lisaks külaskäikudele oleme me maal lihtsalt logelenud. Täpsustan... Et mina olen lebotanud, sest ma olen vist kõige laisem minia maailmas. Aga see on juba eraldi teema.

Vana-aasta lõpuks ehk ülehomme lähme minu vanaema juurde nagu meil on viimastel aastatel kombeks olnud. Seal tulevad jälle osad sugulased kokku ja siis veedame lõbusalt aasta viimast õhtut koos. Usun, et hoian ka Lennartit seni üleval kuni ilutulestikku vaatame. Isegi eemisel aastal oli ta kombekaga minu kõhul kandelinas kuni õues olime. Eleanora tavaliselt natuke pelgab neid raketipauke, aga Lennart jäi eelmine aasta lausa kandelinas magama sel ajal kui üksteisele head uut aastat soovisime. Mõelda vaid, et Lennart oli eelmisel aastal, vana-aasta õhtul alles kahekuune.

Hetkel sõidame me Mooste folgikotta. Lähme esimest korda meie broneeritud pulma peokohta vaatama. Loodan, et me siis meelt ei muuda ega uut peokohta ei taha otsima hakata. Eks tegelikult oleks targem kõigepealt ikka peopaigas koha peal ära käia ja siis alles broneerida see pulmadeks, kuid meil polnud selleks aega. Seega riskisime. (Kes ei riski, see šampust ei joo ju?) Proovin reaalselt välja arvutada kui palju mul läheb dekoratsiooniks kangast vaja ja mida kõike seal suures saalis veel teha võiks.

Täna on meil plaanis veel üle pika aja (ainult kahekesi) Tartusse sõita. Võibolla lähen isegi pruutkleite kuhugi proovima, kes teab. Olen kuulnud, et Riia mäel pidavat midagi leiduma. Lapsed jätsime me maale. Minu mäletamist mööda on see vist esimene kord kui me mõlemad lapsed kogu päevaks maale Tambeti vanemate hoolde jätsime. Kindlasti on neil tore ja meil ka vahelduseks mugavam kahekesi Tartus ringi käia, aga see eemale minek on millegipärast minu jaoks alati raske. Olgugi, et vahel tunnen, et tahan oma aega ja läheks hea meelega mitmeks päevaks kuhugi hotelli magama, siis teisalt ei raatsi ma lapsi kellelegi hoidu jätta ja tahan nende tegemistega pidevalt kursis olla.

Kümme asja, mida ma jään sellest aastast mäletama:
laste ristimispidu
korteris kahe toa remonti
Lennarti kõndima õppimist
laste sünnipäevi
Värska spa külastamist suvel
postipidu
Cheeki ja Enrique kontsertit
abieluettepanekut
vanaema juubelit
Eleanora esimest medalit

Ma tean juba, et järgneval paaril päeval ma arvatavasti blogisse midagi kirjutama ei jõua, seega soovin juba kõigile ette ära:
Head vana-aasta lõppu ja veel paremat uut aastat!

(Mainin igaks juhuks ka selle, et ma tegin juba rohkem kui nädal tagasi Soomes endast video, kus vastasisin lugejate küsimustele, kuid mul kahjuks polnud aega seda üles laadida. Seega lisan selle järgmisel nädalal facebooki!)

Kuna ma unustasin fotoka Soome, siis jõuludest ma tegin ainult mõne jäädvustuse telefoniga:

[Translate]

Kirjoitan ensimmäistä kerta puhelimessa tämän vuoden viimeisen postauksen, koska tiedän, että minulla ei ole aika tulla tänne kirjoittamaan. Reissussa otan rennosti enkä kirjoitta näin usein postauksia kun kotona ollessani. 

Joulu tuli ja meni. Meillä kävi ihan oikea joulupukki. Täytyy sanoa, että viime vuonna Eleaora oli rohkeampi kun tänä vuonna. Lennart vaan ihmetteli koko tilannetta, miten pukki jakoi kaikille lahjoja. Parissa päivässä kävimme sukulaisilla kyläilemässä Tartto seutulla. Ja muina päiviä olen vaan laiskottellut. Siihen väliin mahtui vielä pari päivä vatsatautia (lapsilla).

Ylihuomenna mennään minun isoäidin luo. Sinne tulevat monet muutkin sukulaiset ja sitten vietämme tämän vuoden viimeisen illan yhdessä. Ajatella vaan, että viime vuonna oli Lennart silloin vasta kahden kuukauden ikäinen.

Hetkellä olemme menossa katsomaan meidän hää juhlapaikkaa. Olisi fiksumpi ensin käydä katsomassa juhlapaikka ja sitten varata se, mutta kun me käymme sen verran harvoin Virossa, että ei ollut oikein muita mahdollisuuksia. Eli toivon, että kaikki sopii ja meidän ei tarvitse syystä tai toisesta alkaa etsiä uutta juhlapaikkaa enää sen jälkeen.

Jos jää aikaa, sitten mene ehkä sovittamaan Tarttoon häämekkoja. Jätimme molemmat lapset eka kertaa samaan aikaan maalle isovanhempien hoitoon. On varmasti mukava käydä välillä ihan kahdestaankin jossain muualla.

Tiedän jo etukäteen, että minulla ei ole aika kirjoittaa tänä vuonna postauksia, eli toivon jo kaikille:
Hyvää uutta vuotta!

Koska unohdin kameran kotiin, sitten laitoin teille puhelimen kanssa otettu kuvia.


2 comments: