ARHIIV

21/07/2014

Minu keha ja kaal: ENNE ja PÄRAST

Seekord tahtsin kirjutada teemast, mis on naistel alati jutuks. Keha, kaal ja rasedusarmid. Rahulolu või rahulolematus oma keha suhtes.

Esimest korda avaldan endast ka pilte enne ja pärast rasedusi ja sünnitusi.

Lisan siia ka mõned kaalunumbrid endast. Rohkem nagu endale mälestuseks.
Esimese rasedusega võtsin ma juurde ~14 kg (aastal 2009), teisega ~17 kg (aastal 2013). 
Lõppkaal mõlema rasedusega oli 69 kg. (Pikkust on mul umbes 167 cm.)

Hetkel kaalun vist ~57 kg. Jah, VIST.
Esimest korda elus läks mul kaal katki. Jumal tänatud. Või patarei sai tühjaks... Igatahes ausalt, ma ei tea palju ma kaalun. Kusjuures see on päris vabastav tunne. Viimati kaalusin ennast paar kuud tagasi. Mul oli juba loll komme tihti kaalu peale astuda, võibolla jäi see juba raseduste ajast külge, siis jõllitasin uudishimuga numbreid, et näha palju juurde on tulnud ning pärast sünnitust kui palju maha on läinud. Vahepeal panin kaalu täiesti peitu, sest ma ei taha, et vanem laps õpiks minu pealt nii nõmeda harjumuse. Ja õigesti tegin.

Aja jooksul rasedusarme pole siiani kõhule jäänud (puhtalt minu õnn ja võibolla tänu kreemitamisele), küll aga kaalumuutused on kintsudele ja tagumikule mõned heledad triibud jätnud. Teatud valguses on näha. Sama kehtib ka ülaosa kohta. Tegelikult võin rahul olla, kuigi ma olen päris nõudlik enda suhtes.

Esimene laps sündis 38. rasedusnädalal ja teine laps alles pärast 42. rasedusnädalat. Seega teine beebi kasvas mu kõhus lausa 4 nädalat kauem! Pilt mu esimesest rasedakõhust ning pilt 10 kuud pärast sünnitust:


Ja pilt teisest suurest kõhust ja 1 kuu pärast sünnitust:


Ma olen alati olnud päris suur magusasöödik. Tänu sellele on mul tegelikult lihtne vormi saada. Jätan lihtsalt maiustuste söömise ära... Aga samas nii raske, sest mu keha juba nõuab suhkurt ja ma ei suuda magusale EI öelda. 

Spordist nii lühidalt, et käin vahest (1-4 korda nädalas) jooksmas, kuid erilist trenni ma ei tee. Teise raseduse ajal käisin samuti jooksmas ja tihti rattaga sõitmas. Tänu sellele arvatavasti taastusin ka suhteliselt hästi.
Tegelikult mulle meeldiks praegugi jalad rohkem lihastesse ja paremasse vormi saada, aga selleks pean ikka hakkama end rohkem liigutama. Hetkel on kuidagi vähe viitsimist olnud.

Kehakuju on mul täielik "pirn". Kuid pärast igat suuremat söömingut on mul tegelikult see "õuna"-tunne peal. Keegi teab seda tunnet?? 


Ja mul on alati olnud (minu keeles) "kanakoivad" ehk korralikud kintsud. Reied. Võibolla tuleb see sellest, et mu võistlustantsuõpetaja mulle seda noorena ütles. 
"Tagumik taga nagu pardil ja jalad on nagu kanakoivad."
Kuidas on võimalik, et üks jalg on teisest 2 cm laiem... huvi pärast mõõtsin kunagi.

Mõistus ütleb mulle, et OLE rahul endaga. Ja vahelduva eduga olengi rohkem rahul.

Mina olen vähemalt leidnud endale spordiala, mis mulle meeldib ja koheselt ka mu tselluliidile mõjub. Jah nii see on, ajapikku on mul ka hakanud seda tekkima. Eriti märgatav oli see teise raseduse lõpus. 

Arvan tegelikult, et mu jutt on kohati väga pinnapealne ja mõttetu.

Eelmisel nädalal tehtud pilt ehk 8 kuud pärast teist sünnitust:



Seljataga on siiski kaks rasedust ja sünnitust. Seda siis viimase viie aasta jooksul. Eks ma ikka pean olema rohkem kui rahul. 

Milleks kõigeks NAISE KEHA on võimeline! 
Kandma last üheksa kuud enda sees, sünnitama ta ilmale, imetama beebit, tassima üle kümne kiloseid põngerjaid päevad läbi süles...

Ja nimekiri jätkub...


9 comments:

  1. Sää oot saanut kyllä ihan uskomattoman hyvin palautettua vatsan synnytyksen jälkeen. Ekan jälkeen mullakin palautui entiselleen (ei ole koskaan mikään pyykkilauta ollutkaan - tai no joo alle 12-vuotiaana). Toisen jälkeen en edes jaksanut. Kaksi pystyviiltosketiota ja nyt tuntuu että vatsalihaksia ei ole edes olemassa. Kolmannen lapsen (jonka jälkeen meidän lapsiluku on täynnä) olen ajatellut treenata kropan ja vatsankin kuntoon. Tässä välissä se on jotenkin tuntunut turhalta, kun ei ole ollut aikaakaan - eikä vaivaan nähden ilo olisi ollut pitkä. :)

    ReplyDelete
  2. Kiitos,

    Kirjoitatko sinäkin blogia? Olisi mielenkiintoista lukea.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Joo, kirjoittelen. Aloitin tauon jälkeen uuden blogin ihan omalla nimellä:
      http://elinalappalainen.blogspot.fi/

      Delete
  3. Mis spordiala enda jaoks oled leidnud? Jäi kuidagi arusaamatuks mulle. Aga muidu, väga tubli oled! Endal ka keha täitsa pirn ja ema sõnul on mul sünnitaja puusad :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kirjutasin, et käin jooksmas, see on minu spordiala :)

      Delete
  4. Sina oled jah ikka täielik pirn... Ma olen õun ikka pigem vist... Isegi ilma magusat söömata

    ReplyDelete
  5. Enam sa küll õun pole. Enne siis juba liivakell või kaunis ristkülik :D

    ReplyDelete
  6. Väga kena keha!
    Minul on liivakell, mis vahepeal talviti läheb- ee suureks ristkülikuks? :D

    ReplyDelete