ARHIIV

05/12/2014

Kriitika ja kommentaarid/ Kriittisyys ja kommentaarit

Olen paar nädalat mõelnud kriitika üle. Kriitika, mis on suunatud blogijatele ja ka otseselt minu blogile. Juba ainuüksi sellepärast, et hakkasin hiljuti ka buduaari lehel pulmajutte kirjutama. See on ju loogiline, et mida rohkem lugejaid, seda tõenäolisem on saada ka negatiivse sisuga kommentaare. Mida julgemini oma mõtteid ja erinevaid maailmavaateid avalikkuse ette tuua, seda rohkem silma paistetakse. Ma olen alati öelnud, et kõige lihtsam on elada hallis massis.

See blogimine ei ole tegelikult tundeelu tasandil nii lihtne kui arvata võib. Mina näiteks ei tahaks, et mu teismeline laps blogiks avalikult või omaks kuskil ask.fm lehel kontot. Just nimelt selle tagasiside ja vastukaja pärast. Enesetundele ja eneseusule võib see parajalt suure löögi anda ja teinekord võtab selline torm ka täiskasvanul jalad alt. Blogisse pole mõtet kirjutada (avaldada) kõiki oma vaimuvälgatusi ja samal ajal oodata, et kõik maailma inimesed arvavad samamoodi. Kes see tegelikult ikka tahaks negatiivseid ja sõimavaid kommentaare enda isiklike mõtete ja arvamuste kohta lugeda? Ja kas neid on vaja üldse teistega jagada? Blogijate meelest on. Sellepärast see blogimine nii kuulsaks tegevuseks on saanudki. Teiselpool ekraani võib mõni inimene oma erinevat (ainuõiget?) arvamust hakata vägagi sõjakalt ja ebaviisakalt autorile vastu kirjutama. Ja seda just siis kui kõige vähem oskaks oodata.

Kuna ma olen enda mõtteid natukenegi taltsutada suutnud, siis vaatasin just, et mu mustandikaustas on 157 postitust, mida ma pole avaldanud. (Postitusi on kokku 453.) Blogi ongi ju eelkõige minu enda jaoks ning need mõtted ja ideed, mida soovin lugejatega jagada, need postitused ma toon päevavalguse kätte. Ma poleks kunagi varem uskunud, et ka mina kirjutan enda mõtteid üles... Kes oleks osanud arvata.

Mul on viimasel ajal tekkinud tunne, et blogi autorina peaksin ma justkui enda kirjutiste eest seisma ja oma arvamusi lõviema kombel kaitsma. Olgu kui tõsi tahes, ma olen tõesti äärmiselt jäärapäine inimene, kuid samas kui leian, et teisel inimesel on point, siis olen mitmeid kordi ka reaalselt oma vaatevinklit avardanud.

Internetis suhtlemine on väga raske juba sellepärast, et kunagi ei tea, mis hääletooniga keegi oma juttu kirjutab. Ka mina olen mõne kommentaari kirjutanud nii, et mõni teine arvab, et olen kuri. Tegelikult on kõik tõlgendamise küsimus. Õnneks lähedasemad inimesed tunnevad mind nii hästi, et teavad juba kuna ma enda tobedat sarkasmi kasutan või teinekord lihtsalt imelikku huumorit jutu sisse poetan.

Pärast esimest umbmäärast ja kahtlast kommentaari, ma pidin endale korraks meelde tuletama, et olen ka negatiivsete kommentaaridega arvestanud. See tähendab seda, et kõik inimesed ei saagi samamoodi mõelda ja igal ühel on õigus oma arvamusele. Kuid olen varemgi näinud, et just negatiivne on see, mis jääb meelde. Vahel on muidugi hea ka läbi teise inimese silmapaari end näha. Ometi tean, et tegelikult päris õelaid kommentaare ma pole veel enda ja postituste kohta pidanud lugema. Ma nimetaksin seda pigem vedamiseks.

Blogis olen avaldanud kõik kommentaarid, mis mulle on jäetud. Ma olen salvestanud blogisse süsteemi, et enne kommentaari avaldamist peab blogi autor (ehk mina) selle aksepteerima. Juba seetõttu, et tahan kindlasti kõik kommentaarid esimesena üle lugeda, et ei jääks miskit kahe silma vahele.

Minu arust kriitika, mis on õpetlik ja suunav, on kasulik, sest ma pole kordagi väitnud, et ma oskan väga hästi kirjutada ja kõiki oma mõtteid sõnadesse panna. Ometi leidub ka selliseid kommentaare, mis on kirjutatud nii nagu poleks juttu loetudki, aga see pole tegelikult midagi erakordset. Kindlasti leidub mu tekstidest kirjavigu, ma ei väidagi vastupidist, aga tore kui keegi oskab neid parandada. Samuti pole ma öelnud, et oleksin soome keele ekspert. Ma lihtsalt tahan kirjutada selles keeles, et ma keelt ära ei unustaks ja ka sellepärast, et mul on mõned Soome lugejad. Kui keegi soovib, siis võib proovida pärast eesti keelset kirjutist sama tekst soome keelde tõlkida ja vaadata, mitu korda juhe kokku jookseb.

Siinkohal tahan tänada ma blogi lugejaid, kes raatsivad vahel toetavaid ja kaasaelavaid kommentaare ja kirju mulle saata! Olen saanud jagada teiega oma kogemusi ja nii mõnedki kommentaarid on aidanud mind muuta paremaks blogijaks.

Aitäh teile koostöö eest!

Lugejatele küsimus:
Milliseid postitusi soovite lähiajal blogist lugeda?
[Translate]

Olen jo pari viikko miettinyt tästä aiheesta, koska aloitin kirjoittamisen myös buduaarin sivulla. Tiesin jo etukäteen, että mitä enemmän lukijoita, sitä enemmän on erilaisia mielipiteitä ja myös negatiivisia kommentteja.

Ensimmäisen oudon kommentin jälkeen minu täytyi muistutella itselleni, että niin paljon kuin on ihmisiä, niin paljon on myös mielipiteitä. En ole oikeastaan saanut vielä tosi inhottavia kommentteja, mutta sanoisin, että se on vaan minun tuurini tähän asti.

Rakentava kritiikki on aina hyvä, mutta en tajua niitä kommentteja, joiden kirjoittajat eivät ole lukenut juttua loppuun asti. Ja sellaisia kommentteja on siis internetti täynnä. Onneksi minulle on myös kirjoitettu opettavaisia kommentteja, jotka on auttanut minua kehittymään ja sehän on hyvä asia. En ole ikinä väittänyt, että olen paras blogin kirjoittaja. Haluan vaan kirjoittaa ja hyvä jos lukijat auttavat minua kehittymään. Ja kirjoitan myös suomeksi, koska minulla on monet suomenkieliset lukijat ja myös sen takia, että en halua unohtaa suomen kieltä. Jos joku haluaa, sitten voi kokeilla kirjoittaa postaus suomeksi ja sitten sen jälkeen kirjoittaa sama juttu mös viroksi ja katsoa, montako kertaa aivot menevät sekaisin. 

Mä haluan tässä kohtaa kiittää minun blogin lukijoitani, jotka ovat auttaneet minua kehittymään paremmaksi bloggaajaksi ja jaksanut välillä kirjoittaa kommentteja blogiini.

Kiitos teille yhteistyöstä!

Lukijoille olisi vielä yksi kysymys:
Minkälaisia postauksia toivotte jatkossa täällä blogissa lukea?

No comments:

Post a Comment