ARHIIV

17/10/2014

Igavene imetamine/ Ikuinen imetys

Ma poleks kunagi arvanud, et ma (peaaegu) aastasele lapsele veel vahelduva eduga söögiks rinda annan. Olgugi, et peamised toidukorrad Lennartil on pudrud ja püreed ning sinna juurde lisaks veel hulganisti puu-ja juurvilju. Ta lihtsalt käib pidevalt ja tõmbab ise mu pluusi alla ja lonksab paar piimalonksu ja läheb tegutseb edasi. Ja nii meie päevad mööduvadki. (Enne magama minekut saab ta pudelist NAN rinnapiimaasendajat.)

Öösel on ka muidugi vaja iga tunni (või paari) aja tagant nutuga märku anda ja küsida, et kuna tissi otsa teda lubatakse. Magama jääb ta enda võrevoodis. Olen päris mitu korda mõelnud, et ma ei võta teda öösiti kaissu, aga kui õhtu jooksul olen kolme tunni jooksul juba seitse korda käinud ja teda uuesti magama paitanud, siis lõpuks väsimus saab minust võitu ja Lennart jälle magabki nagu väike beebi emme kaisus edasi. Raske on aga see, et ta vähkleb ja iga liigutuse peale ma ärkan üles suure ehmatusega ja hirmuga, et laps hakkab kuhugi äkki kukkuma. See on peamine põhjus, miks ma teda enda voodisse ei taha enam öösiti võtta. Ja pealegi Lennarti kehakaalu suhtes ei peaks ta juba ammu öösiti sööma. See on vaid läheduse otsimine ning harjumus. Ma tean.

Kuna Eleanora oli ka suhteliselt kehv magaja beebina, siis pole selline öine trall mulle eriti võõras, aga see on päris väsitav pika peale. Tema öösöömine jäi 6-kuuselt ära. Eks jah lohutuseks võib ju mõelda, et 10-aastaselt Lennart vast magab ikka juba enda voodis, aga ma tahaks varem kogu öö ilma ärkamisteta magada. Kuigi tegelikult on probleem veel selles, et ma ei suuda magama jääda enne kella 1-2, mitte enne kui olen üritanud Lennartit 2-4 tundi omas voodis magama õpetada ja siis jälle alla anda. Ise üritan ja siis jälle annan alla.

Õnneks Lennart joob ka pudelist kenasti rinnapiimaasendajat, seega ei peaks selline võõrutus just väga raske olema? Lutti ta viimasel ajal absoluutselt ei taha ka magades, seega mina olengi öösiti see elav lutt talle.

Ehk on nüüd õige aeg siis ikka end käsile võtta ja tissiralliga lõpetada... Hetkel on küll selline tunne, et ma vist imetan enda last igavesti. Varsti on laps kahene ja siis olen mina see ema, keda vaadatakse kõõrdsilmis, et mida ma ometi teen.

Ma olengi tegelikult ise ka ju varem mõelnud, et nii suure lapse imetamine on imelik. Justkui ühiskonna tabu ja siis mulle nii tunduski. Ega kui ise selles olukorras pole, siis ei oska alati mõista ka. Näiteks seda kui vaatan telekat ja Lennart mängib kõrval, siis üks hetk tuleb kaissu ja otsib end tissi otsa ja hakkab samal ajal ümisema ja laulma ja minuga suhtlema. Armas.

Mulle tundubki, et imetamise lõpetamine on minule palju raskem kui lapsele. Mina olen rohkem kiindunud sellesse tegevusesse kui tema. Tegelikult olen ise ka märganud viimasel ajal, et kuna põhitoidukorrad on tal siiski muud toidud, siis rinnapiima pole enam nii palju tekkinud. Ehk ongi õige aeg lõpetamisega alustada? Ma plaanin jätta öise imetamise esimesena ja kui see ei mõju, siis ka päevase. (Pean vist rinnahoidjaid hakkama kodus kandma, siis ei saa ta tulla ja tissi süüa iga kord kui tahaks. Julm lapse suhtes ju.)

Kui kaua on teised emad lastele rinnapiima pakkunud?



[Translate]

En olisi ikinä uskonut, että imetän vielä (melkein) yksi-vuotiasta lastani. Pääruuaksi on kuitenkin Lennartilla puurot ja soseet ja sen lisäksi paljon erilaisia hedelmia ja juureksia. Päivälllä hän vaan tulee ja vetää mun paidan alas, sitten hän syö ja lähtee taas leikkimään. Näin meidän päivät kuluvat. (Ennen nukkumaanmenoa hän juo pullosta kuitenkin NAN äidinmaidonkorviketta.)

Öisin Lennart itkee tosi usein ja halua, että ottaisin hänet viereen. Hän ei syö melkein yhtään tuttia ja halua, että olisin hänelle se elävä tutti. Olen monta kerta silittänyt (7-8 kertaa) ja taas hän itkee kunnes se saa tissi suuhun. Sen ikäisen lapsen ei pitäisi syödä enää öisin. (Eleanora lopetti yösyönnit 6 kuukauden iässä.) Haluan lopettaa yöimetyksen jo sen takia, että mä herään jokaisen liikkeen, koska pelkän, että Lennartt kohta putoa sänkystä. Hän kuitenkin halua tissiä vain siksi, että halua läheisyyttä. Mä tiedän.

Monesti olen nukuttanut häntä ja yrittänyt opettaa nukkumista omassa sänkyssä, mutta sitten hän itkee keskellä yötä eikä nukahtaa enää. Aina yritän ja sitten jätän kesken... Onneksi Lennart syö myös pullosta rintamaidonkorviketta eli se imetyksen lopetus ei pitäisi olla näin hankala?

Ehkä nyt on oikea aika aloittaa. Olen aina ajattellut, että näin ison lapsen imettäminen on jotenkin outo. Tai siis yhteiskunta on muokannut minulle sellaisen mielikuvituksen ja sitten tunnen, että se on tabu ja jotenkin väärä. Toisaalta iltaisin kun katson telkkaria, sitten Lennart tulee mun syliin ja etsii tissin ja syö, hän laulaa ja tekee erilaisia ääniä ja yrittää keskustella minun kanssa. Se on tosi söpöä katsottava.

Itseasiassa nyt kun Lennart syö enemmän kiinteitä, maidon tuotto on myös vähentynyt. Suunnitteen yöimetyksen jättäväni ensin pois ja jos se ei toimi, sitten kokonaan. Aika rankka lapselle.

Miten kauan te muut äidit olette lapsia imettänyt?

13 comments:

  1. Muide seni kuni seda postitust kirjutasin, jõudsin ma vahepeal kaks korda Lennartit uuesti magama paitada...

    ReplyDelete
  2. Laps 1a3,5k ja saab rinda enne lõuna ja ööund ning mitmeid kordi öösel. Võib öelda et väga kehva unega laps, aga hetkel veel olen vapper ning jätkan lootusega, et kasvab sellest kehvast unest õigepea välja.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga kas on kindlaid tissist võõrutamise plaane ka tulevikus? Kas oled piiri endale seadnud... Näiteks, et max 1,5 aastat imetad last või midagi taolist?

      Delete
    2. Ei ole kindlaid plaane, toimin päev korraga. Ideaalne oleks kui ka ise loobuks, aga elame näeme. Vaikselt ikka üritan vähendada, tahaks ka kunagi pisut pikemalt jutti magada :)

      Delete
  3. Esimene tütar sai 8k, teine 11k. Esimesega lõpetasin ise, ma lihtsalt ei jõudnud/viitsinud teda öösel 8x imetada.
    Teisega võtsin kogu seda imetamisprotseduri vabalt - magas mul kaisus ja sai tissi kui isu tuli. 11 kuuselt ta enam rinda ei tahtnud. Pakkusin küll, aga keeldus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olen ka kuulnud, et osad lapsed järsku kasvavad suureks ja lõpetavad ise ära, ilma pikema võõrutuseta.

      Delete
  4. Ma ise kuidagi arvan, et kui öösel kaoks harjumus tissi otsas magada, siis saame me kõik rahulikumalt magada. Ka laps - ei igatseks enam seda ja nutaks öösel vähem ja magaks sügavamalt. Ei tea kas need on omavahel ka seoses?

    ReplyDelete
  5. Mul on pliks 1a3k ja ikka saab rinda. Tavaliselt päeval enne und ja siis öösiti, viimasel ajal olen üritanud päevast tissitamist ära jätta (läheb üle kivide ja kändude). Meil sellist pluusi sikutamist ei toimu, olen sünnist saati padjaga imetanud ning kui plika tahab tissi siis läheb voodisse patju loopima, öösiti tõmbab mul pea alt padja ning annab sellega teada, et tissi aeg on käes.
    Esimese lapsega imetasin pool aastat ja oli nüüdki see tglt plaanis kuid noorem plika ei võtnud pudelit üldse omaks ja nii see tissitamine jäigi alles. Õnneks on ta rinna otsas ainult oma viis minutit (algusest peale kiirsööja olnud).
    Endal pole tglt üldse midagi selle pika imetamisaja vastu, enne teist eluaastat tahaks ikka priiks saada. Tundub aga, et teistel inimestel on imelik kuulda, et laps saab nii kaua rinda...

    ReplyDelete
  6. Minu omal lõppesid päevased korrad ära aastaselt ja öised 1a2k. Läks kuidagi väga sujuvalt ja ilma mingi planeerimiste või ülemõtlemiseta. Kui ma poleks pidanud augusti lõpus reisile minema, siis oleksin vabalt palju kauem anda võinud ( kuigi raseduse puhul soovitatakse imetamine ära jätta, aga no vaatame asja praegu ainult ühe mätta otsast).

    Minule need ühiskonna seatud piirid ei loe midagi. Siin näiteks peetakse üldse imetamist tabuks ja kui ma neljakuust last imetasin, siis pool mehe suguvõsa pööritas silmi ja rääkis kui kiviajast ma olen ja kui piinlik see on, et niiiii suur laps veel rinda saab. Ma nendel hetkedel ausalt lausa lootsin, et mu laps veel aastaselt rinda tahaks, et nad saaksid veel rohkem närvi minna, et ma nii " jube olen" :D

    Ja ma ei imetanud kordagi nende nähes, lihtsalt juttude kuulmisest neile piisas. Minule piisab aga sellest, et rinnapiim on lapsele vajalik, alguses endas sisalduvate ainete tõttu ja hiljem on see lapsele lihtsalt võimalus tunda end turvaliselt ja rahulikult ja mingid tabud pole päris need, mille pärast ma selle võimaluse talt ära võtaksin.

    Küll on muidugi omaette asi see, et näiteks aastasele lapsele on ju tegelikult võimalik õpetada ka muid rahunemisviise :)

    Ühesõnaga mitmeti vaadeldav asi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olen ka kuulnud, et raseduse ajal jäetakse imetamine ära.

      Imelik on tõesti kui mõni peab imetamist piinlikuks, näiteks sinu jutus 4-kuuse lapse imetamist. Minuarust piinlik selline mõtteviis.

      Delete
  7. Kelli sai rinda 1 aasta ja 7 kuud. Ma olin ka tüdinud ja läbi omadega ja otsutasin lõpetamise protsessile ise alguse teha. Läks 2 nädalat ja tissist ei teatud enam midagi. Läks paar kuud ja mina juba igatsesin tissitamist ja seda siiani :( Lootsin, et hakkab paremini magama ka, hakkaski, aga mina ärkan endiselt öösiti 2-3 korda. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures minul on ka magamisega probleeme. Olen justkui harjunud sellega, et lapsele peaks öösiti süüa andma ja üldse ei saa ma kuidagi rahus magama jääda.

      Delete
  8. Küll hullult vana postitus, aga vastan ikkagi. Lapsed said rinda 1a2k, 1a5k, 1a ja 1a5k - esimesed kolm loobusid ise järgmise raseduse I-II trimestri vahel, viimase võõrutasin sest ööd olid kohutavad, aga need olid veel mitu kuud kohutavad. :D Pesamuna saab peagi kaheseks ja alles nüüd on ööd magamiseks, kuigi erandeid veel esineb. :)

    Ma mõtlesin esimese raseduse ajal, et imetan ainult 2 kuud, aga näe, mis välja tuli. Kui ikka juba rinda anda, siis see tundub loomulikuna ka üle aastase lapse puhul. Kogemuseta on muidugi võõrastav vaadata, kui "suur laps" saab rinda. :D

    ReplyDelete