ARHIIV

02/07/2014

Kuidas Eleanora õpib kirjutama tähti ja numbreid?

Meil on olnud juba 1,5 aastat kasutusel erinevaid harjutuste vihikuid, mida siis tasapisi täidame. Jagan nüüd teiega, mis Eleanora kapis ootavad harjutamist ja ka neid, mis on juba täidetud.

Nimelt Eleanorale on alati meeldinud erinevaid harjutusi ja ülesandeid lahendada, tema jaoks on see nagu preemia või auhind. Ma arvan, et talle meeldib esiteks neid värvida ja teiseks ka see, et sel hetkel ma tegelen temaga täielikult. Loeme koos, mõtleme ja vaatame kui ilusti on tähed ja numbrid välja kukkunud. Üritan õpetada, et alati ei õnnestugi kõik. Ja mitte kunagi jonnitujuga ma neid vihikuid esile ei võta. Vihikuid täidame iga kord umbes 15-30 minutit (tihti kahte vihikut, natuke ühest ja siis teisest). Oleneb kuidas Eleanora jaksab (ta alati väidab, et tahab veel, kuid kirjapildi ja värvimise järgi näen, millal tal käsi ära väsib).

Tänu tema tahtmisele ja uudishimule on tal juba ammu numbrite ja trükitähtede kirjutamine selge. Ei saa siin koha peal mainimata jätta, et kui Eleanora oli 2,5-aastane, siis sai ta jõuluvanalt kingituseks Aabitsa, mis talle nii väga meeldis, et issi luges talle seda iga päev unejutuks ja juba paari nädalaga oskas ta tähestikku lugeda (isegi tagurpidi). Nüüd loeb ta seda juba ise.

Mina arvan ka seda, et kui last ikka ei huvitaks vihikute taga kirjutamine ja joonistamine, siis polegi vaja ju tegelikult seda veel teha. Eleanora on ju ka alles nelja-aastane. Tema ise tuletab mulle meelde ja küsib, et millal me jälle neid harjutusi teha võiks. 

Enamvähem kõik vihikud on eesti keeles. See on minu valik number üks. Et ülesannete tekstid oleks emakeeles. Lugemispäevikut pole me veel alustanud, aga varsti alustame, sest Eleanora on isegi hakanud pikemaid kirjatähtedega raamatuid lugema. 


Kõige uuemad on vanaema toodud lasteaia harjutuste vihikud, mis mulle väga meeldivad, sest need on mustvalged. Laps saab keskenduda kenasti enda värvitud kohtadele. Jutustamisülesanded on natuke võõrad veel, kuid kui alguse kätte sai, siis jutt jooksis juba ladusalt edasi:


Kukeaabitsa loodusvihik on iseenesest väga hea, ainult, et osad küsimused on vist nipiga, vähemalt mulle tundub nii. Minu mõistus jookseb vahepeal kokku, sest ma pole ju eriline loodusteadlane. Üks kord ei saanud ma enam aru, kas puu on siis elus või elutu:


Järgnevad harjutuste vihikud on täidetud. Väga lihtsad ja selged. Vähe teksti ja piisavalt ruumi ülesannete täitmiseks. Väga head esimesteks harjutuste vihikuteks ning hind oli ka soodne:


Neid vihikuid pole veel teinud, sest ma ei kiirusta vihikute täitmisega, vaid natukene korraga, kuigi olen tähele pannud, et Eleanora oskab juba natukene arvutada. Varsti varsti:


Millalgi Eleanora sai vaadata internetis Jänku-Jussi lehekülge ja tänu sellele on ta ka natuke Jussi fänn. Seega need vihikud olid juba tuttavate tegelaste ja harjutustega. Mulle täitsa meeldivad:


Ja mõned muud pooleldi täidetud ülesannete vihikud:


Ja samal ajal kui ma eelnevaid pilte tegin, siis Eleanora muidku täitis enda vihikuid ja oli lausa ekstaasis, et: "Oi kui palju täna saab teha!":


Ja olgem ausad, eks ma olen ikka natuke uhke ka!

No comments:

Post a Comment