ARHIIV

28/06/2014

Võrevoodi kulla kallis

Ehk siis... Harjutan Lennartit võrevoodis uinuma. Magamiseks ma seda ei nimeta, sest iga öö on ta mingi hetk nii viril, et ei taha kuidagi voodis edasi magada, siis olengi ta kaissu võtnud. Ikka tissi otsa muidugi. Aga see polegi nii suur mure, sest minu idee praegu ongi õpetada lapsele oma voodis magama jäämist. Ja pealegi tal pole veel mitte ühtegi hammast suus ja siis ma kujutan öösiti ette, et kui ta nutab, siis äkki on see hammaste tulekust tingitud. Üleüldse see lastest eraldi tubades magamine on minu jaoks vist raskem kui lapsele.

Kuna Lennart kaalub juba vähemalt kümme kilo, siis füüsiliselt ei jaksa ma teda enam magama kussutada. Ma ei tea, mis emahaigus mul on, et ma mõlemat last kussutades magama olen õpetanud. Esimene laps õppis kuidagi lihtsamalt enda voodis magama jääma... Või ma lihtsalt ei mäleta seda aega enam nii täpselt. Seekord on juba kaheksa kuud, mil võrevoodi pole kasutust saanud. Ja siiani ta on maganud vähemalt 2-3 korda päevas.

*
Esimene õhtu oli lausa uskumatu see voodisse iseseisvalt uinumine. Ta jõi piimapudeli tühjaks ja jäigi magama. Mul oli lotovõidu tunne, et nii lihtne, miks ma varem ei ole seda teinud???! Kuna olen teda kussutanud varem alati teki sees, siis selle sama tekiga ma ta sinna voodisse ka panen, ja siis paitan. Et tal oleks võimalikult tuttav tunne.

Tark inimene läheks ise ka magama, aga mina muidku kontrollisin teda, et mis moodi ta seal ikka magab ja üleüldse ei oskanud ma kuidagi rahulik olla. Keerab äkki pea teki alla ja kas ta ikka hingata saab. Niisiis kella 2-ni olin öösel üleval, selle aja peale vist andsin kolm korda tissi ja tõstsin ta voodisse tagasi (pudelit läbi une keeldus võtmast), kuid siis miskipärast ei leppinud ta enam voodis olekuga. Ja nii sain ka mina lõpuks magama...

Minu idee kogu asja juures on see, et peaasi, et Lennart ise jääks oma voodis magama, isegi kui öösel nutab, siis seda söömist ja tissitamist hakkan alles teisejärguliselt veepudeliga asendama. Sest kaalu järgi poleks tal seda öist söömist vaja.

**
Teine päev... Hmm... Kui varem on ta maganud päeval 2-3 korda, siis täna magas ta ühe korra. Pärast 20-minutilist emmega pahandamist, kriiskamist ja nutmist jäi ta esimesse lõunaunne. Kuid kahjuks naabrid puurisid seinu taas, niiet peagi see ajas Lennarti nutma ning siis võtsin ta kaissu. Õhtul oli ta väsinud ning äärepealt jäi magama voodis, aga siis sai kuskilt energiat ja uni kadus ära. Võtsin ta siis mängima, sest üle poole tunni ma tal nutta ei lase. Lootsin lihtsalt, et ta poleks hiljem väga üleväsinud. Seega kell 20:30 läks ta juba ööunne, olles eelnevalt seitse tundi ärkvel. Ei meeldinud see magamajäämine kohe mitte üldse. Väga raske. Läksin rahutuks ise ka juba, kuid siis  läksin teise tuppa vahepeal ja nii ta lõpuks magama jäigi.

***
Kolmas päev. Taaskord jäi 20-minutilise nutuga magama oma voodisse kõhuli asendisse ning magas 2,5-tunnise lõunaune. Õhtul jäi ta kahe minutiga pärast pudelist piima joomist koheselt magama. Armas.
Tore, et ma alla ei anna. Sisestangi endale, et laps magab teises toas paremini (sest Eleanora hakkas ka paremini magama, siis kui eraldi tuppa kolis) ja väike nutt ei tee beebile halba. (Kui ta ikka hüsteeriliselt nutaks, siis võtaksin ta korra sülle ja rahustaks ning paneks voodisse tagasi.) Aga väga harjumatu on see, et Lennart nüüd ainult ühe päevaune on maganud. See tähendab ka seda, et ma saan tema kukkumisi ja turnimisi rohkem jälgida. Õnneks ta tasakaal iga päev paraneb.



Kuigi möödas on ainult kolm päeva, siis tunnen, et praegu oli hea aeg sellist iseseisvalt magama jäämist harjutada. Olgugi, et ma olen ta lähedal, annan pudelit, paitan. Aga siiski... Ma enam ei kussuta. Mul sai reisil olles sellest kussutamisest juba mõõt täis. Kuhugi minna ei viitsinudki, sest ise naelutasin end beebi külge. 

Järgmiseks plaanin millalgi lähiajal öise söömise ka ära lõpetada, kuid mitte kohe. Ootan, et mul tekiks jälle tunne, et "nüüd aitab". Sest siis kui ma kord nii otsustan, siis ka võtan asja tõsiselt käsile.

Head und! 
Mul lapsed kenasti magavad ja mina hakkan nüüd (Aino ihana) šokolaadijäätist sööma.

No comments:

Post a Comment