ARHIIV

15/03/2014

Lasteaiasüsteem Soomes - läbi minu silmade

Pilt: Google
Olen saanud vihjeid, et võiksin sellisest teemast postituse teha. Olen siis kohusetundlik blogikirjutaja ja annan endast parima.

Olen õppinud Soomes lastenohjaaja ametit ehk võin töötada ka lasteaias kasvatajana. Seega peaksin midagi ju ometi asjast teadma. Aga ma olen võibolla liiga "soomestunud", et ei saagi aru, mis on nii iseloomulik laste kasvatamisel Soome riigis. Ikkagi... Olen juba peaaegu 7 aastat siin riigis elanud. 

Eesti lasteaedadega mul väga suurt kogemust tegelikult pole, seega ma ei saa suuri võrdlusi kahe riigi vahel teha.
Proovin mõned näited siiski tuua: Kogemustest lapsevanemana ning kogemusi lasteaedadest, kus olen olnud praktikal. (Soome lasteaias tööl ma pole jõudnud veel olla, sest kooli lõpetasin viimasel raseduskuul.)

Kui mina alustasin poole kohaga koolis, siis pidin oma värske 2-aastase lasteaeda panema. (Kui ma kooli sisse poleks saanud, siis oleksin veel koju jäänud. See selleks.)

Aga millised mõtted mul peas mõlkusid?:
"Kuidas ta küll hakkama saab, ta ei julge ehk vetsugi küsida, ammugi veel muid hädasid kurta..." Eleanora oli just suht kuivaks õppinud, kuigi öömähkmeid kasutasime veel tükk aega.
"Vaevu paari-kolme-sõnalisi lauseid rääkima õppinud laps ajab ometi nüüd kõik keeled sassi, aru ei saa midagi ja äkki ei räägi enam mitte ühtegi keelt, vaid on kultuurišokis ja üldse oma maailmas?"
"Minu väike Eleanora upub sinna suurde rühma ära. On üksik ja ootab terve päev, et kuna emme talle järgi läheb."

Alustan siis algusest.

Maikuus sain teada, et sain kooli õppekoha. Jess. Tegin kohe mai alguses lapsele lasteaiakoha avalduse ära. Viimasel mai nädalal tuli ümbrikuga vastus, et alates augustist on minu lapsel lasteaiakoht 2-4-aastaste rühmas. Nii nagu avaldusse olingi kirjutanud. (Hetkel Eleanora ei käi lasteaias, hoopis päevaringis, kuid kui ma tahan ta uuesti lasteaeda panna, siis pean lasteaiakoha jaoks 4 kuud enne avalduse tegema. Kuid erandkorras, näiteks kui mul algab töö või kool, siis linn on kohustatud mu lapsele kuskile lasteaias koha leidma ja seda juba kahe nädala jooksul. Muidugi see ei pruugi alati nii minna. Eesti lasteaia järjekordadest olen ma küll huvitavaid jutte kuulnud...)

Eleanora rühmas oli sel ajal 10-12 last ja kuna Eleanora emakeeleks on hoopis eesti keel ja ta ka seda oli just rääkima õppinud, siis tema oli nii öelda "kahelapse kohal", sest see võtab kasvatajatelt rohkem aega - soome keele õpetamine.

Enne lasteaiarühmas alustamist jõudsime ainult paar korda lasteaiaga tutvumas käia. See oli suvepuhkusel ja rühm oli suletud. Kasvataja tuli hoopis meie koju. Leppis meiega aja kokku ja tuligi. Terveks tunniks. Tal olid omad küsimused kaasas: "Millega Eleanora mängib, kellega, mis see sõna tähendab jne...". Lasteaeda võis viia ka perepildi, mõnel lapsel oli see pilt voodi külge kleebitud või lapse oma "kaustas". Väikeste rühmas võis ka iga päev kaisuloom kaasas olla. Lisaks sellele oli igal reedel mänguasjapäev. Ning kord nädalas käidi metsaretkel, igal ühel oli kodunt kaasa võetud väike leivaviil/puuvili. Lasteaia poolt pakuti joogiks mahla. (4-5-aastaste rühmas käidi aastaringselt metsaretkedel.) Üldiselt ollakse iga ilmaga õues.

Esimesel päeval lasteaias Eleanora kohe nägi ära, et see on ju tuttav tädi (Soome lasteaias öeldakse kasvatajale Tema nimi, mitte nagu mina õpetanud olen, et nt. Tädi Merje), kes käis meie kodus. Igal kasvatajal on n.ö. Omad lapsed. Näiteks kui Eleanora rühmas on 12 last ning 3 kasvatajat (üks lasteaiaõpetaja ja kaks kasvatajat, päeva jooksul kasvatajad vahetuvad sujuvalt, 9:00-14:00 ajal on kõik kasvatajad tööl korraga), siis igal kasvatajal on 4 last. (Vanemate laste rühmas on seitsme lapse kohta üks kasvataja.) Kuigi kõik hoiavad kõiki, igal lapsel on siiski "oma hoidja". See võimaldab ka eriti lihtsalt lapsi rühmitada, praktikal olles näiteks iga kasvataja sõi oma väikerühmaga omas lauas lõunasööki. Joogiks saavad lapsed lahjat piima, ma olen lihtsalt harjunud kodus lapsele täispiima pakkuma, seega tundub see imelik.

Lasteaiakasvatajad söövad lastega samal ajal, samat sööki, mida lapsedki. Et toidukultuur paraneks. (Kindlasti ka eri lasteaedades on omad reeglid ja kombed.) Pärast sööki saavad lapsed xylitoli-pastille. (Minu lapsele see tekitas vist isegi valgeid laike hammastel, aga see selleks.)

Igatahes magustoite üldjuhul pole, vahest vahepala leiva kõrvale on näiteks pannkook vms. Kui kõht jääb tühjaks, siis näkileiba saab alati juurde. Söögiajad: 8:00-8:30 hommikusöök, 11:30-12:00 lõunasöök, 14:00-14:30 vahepala. Ning enamus lapsed lähevad 15:00-16:00 ajal koju. Lapse lasteaeda toob alati ta ema/isa või muul korral kokkulepitud (mustvalgelt) keegi teine. Vanem õde/vend ei sobi selleks isikuks. (Väga harva kui erandit selle koha peal tehakse.)

Ja jutt juba jõudiski siiamaale. Kuid tegelikult tahtsin veel mainida minu eelarvamust ja kartust, et kuidas mu laps üldse lasteaeda võetakse kui tal oleks veel päevane mähe all olnud. Mulle oli kuidagi pähe jäänud selline lause, et laps ei saa lastaeda minna kui ta ei oska käia potil. Kasvataja vaatas natuke kummaliselt mulle otsa ja vastas, et oh pole midagi, tood mähkmed siis siia ja meie vahetame. Otsustasin esimesel kuul siiski nii teha, sest teadsin, et stressist võib just kuivaks õppinud laps hakata ikkagi püksi pissima. Õnneks nii ei läinud. Pealegi sai ta iga teine nädal minuga kodus olla.

Suurte haigustega me võitlema pole pidanud, kuigi märkasin, et köha-nohu oli ikka väga populaarne nähtus lastel, sellega naljalt koju lapsi ei jäetud. Üks kord üks ema tõi täiesti haige lapse aeda ja ütles veel, et andsin talle palavikualandajat hommikul! Ma arvan, et see juhtum on pigem erand. Laps saadeti muidugi koju tagasi.

Sisejalanõudehullustusest ma ka ei tea midagi. Siin nõutakse susse või sokke, mis ei libise. Niisiis olengi alati seemisnahktallaga head sussid muretsenud. Ja üldsegi riiete pärast ma pole pidanud ennast lolliks mõtlema. Alati on öeldud kui miski puudu, kuid õueriietest oli alati vastavalt aastaajale kombekas või komplekt ning kilepüksid poriste ilmade jaoks. Talvesaapad, kummikud ja kevadjalanõud.

Laste lõunaunele panekul sain ka osaleda. Olin siis praktikal 1-3-aastaste laste rühmas. Kõik lapsed jäid paitades magama. Jah, kasvatajad lihtsalt paitavad lapsi kuni nad magama jäävad. Sealses rühmas oli ka unelaulu cd peal. Mõnes rühmas loetakse unejuttu. Mõni laps sai veel lausa enne magamajäämist pudelist piima ja mõni laps võis vanemate kokkuleppel magada ainult tunnike. Väga palju asju lepitakse vanematega kokku ja siis kasvatajad üritavad teha oma parima.

Soomes on väga palju välismaallasi, kelle emakeeleks on mõni muu keel. Eriti raske on suhelda kui vanemad ei oska üldse soome keelt. Siis lepitakse vestluseks eraldi aeg kokku, kuhu tuleb ka vajadusel tõlk kohale. Arenguvestlusi peaks aastas olema vähemalt kaks korda.

Soomlased on mõnes mõttes liigagi hästi vastu võtnud teised kultuurid, sellise rahvusvahelise hoiakuga on nad andnud "sõrme", kuid neilt on nõutud "terve käsi". Pean sellega silmas näiteks seda, et osad lasteaiad on jätnud isegi jõulupeod pidamata, sest rühmas on lapsi, kelle usk ei luba jõule tähistada. Minu meelest on see juba absurdne.

Need, kelle vanemad jällegi lubavad lapsele ristiusust rääkida, siis nemad käivad suure bussiga kaks korda aastas: jõulude ja ülestõusmispühade ajal kirikus. (Need, kes ei lähe, jäävad lasteaeda.)

Jõulupeod on ka üks huvitav sündmus. Siiani olen näinud Soomes selliseid jõulupidusid, et lasteaialapsed (iga rühm) esineb oma laulu/tantsuga ja siis minnakse kenasti koju. Meie oleme iga kord ka väiksed kingitused kasvatajatele teinud. Jõulupeol pole jõuluvana, ei ole lastele kingitusi, ei ole rahakogumist kasvatajate uhkete kinkide jaoks. Kes tahab teha kingitust, see teeb. Ja keegi ei vaata sellepärast imelikult. Igal aastal on jõulupidu olnud detsembri alguses, mitte paar päev enne jõuluvaheaega. Kõikidel vaheaegadel on minu laps kodus olnud, ma lihtsalt ei viitsi teda lasteaeda viia kui ma nii kui nii kodune olen ning laps vajab ka puhkust. Kuigi nägin oma silmaga lapsi, kes olid aastaringselt lasteaias. Vanemad vajasid puhkusel oma aega, ilma lasteta olemist. Kõlab natuke julmalt?

Ka kevadpeol oleme me kasvatajatele lilled viinud. Enamik peresid seda minuarust ei tee. Ju siis on mul eestlase komme, sest Eestis alati viidi kasvatajatele/ õpetajatele lilli või koguti summad kokku ja osteti kasvatajatele kingid. Minu mälu järgi selline raha kogumine rühmas on seadusega Soomes keelatud. Lastevanemate-ühendus võib üritustega kuidagi lastetarvete jaoks raha koguda või sponsoreid otsida. (Meie lasteaias oli näiteks keegi leidnud xylitoli-pastilli firma sponsoriks.) Mina sinna ühendusse ei kuulunud, kuid nende tegevust nägin. Lapsevanemate-ühendus korraldas välisüritusi ning ühel korral olid isegi ponid toodud lasteaia õuele ratsutamiseks. Emmed olid kooke küpsetanud ja saadud tulu läks laste heaks.

Lasteaias sünnipäevade tähistamisest võin nii palju öelda, et laps võib ainult poest ostetuid küpsiseid (komme ei soovitata) viia ja pakkuda, mitte näiteks ema tehtud kooki. Justnimelt hügeeni tõttu ja ka sellepärast, et kasvatajad ei saa muidu etiketilt lugeda, mida kook täpselt sisaldab. Tänapäeva lastel on palju rohkem allergiaid. (Karm lugu on ka küünalde põletamisega, turvalisus eelkõige.)

Isadepäeva ja emadepäeva tähistatakse mõne meisterdusega. Vahest on vanemaid kutsutud ka kohvile, siis kui lapsele järgi olen läinud. Eelmine aasta oli võimlemissaalist tehtud pikniku koht, kus iga vanem sai lapsega küpsist süüa ja mahla juua. Selline väike omavaheline hetk. Emadepäevakontsertist pole ma sõnagi kuulnud. Samas, milleks mitu korda aastas lapsele esinemistega tühiseid pingeid luua. 

Viimase paari aastaga on ka kasutusele võetud internet-päevikud, et vanematega lihtsamini ühenduses olla. Sinna lisatakse ka pilte lastest ja nende tegemistest. 
Pildistamisega on ka üks omaette asi, mis mulle eriti ei meeldi. Õigemini mitte-pildistamine. Nimelt 2013.aastast alates (linn, kus meie elame) on jätnud ära iga sügisese rühmapildistamise. Ainsad pildid rühmakaaslastest on need pildid, mida kasvatajad ise rühmas teevad. Minuarust on rühmapildid tähtsad ja lausa tobe, et neid enam ei tehta. Muidugi vanemate-ühendus võib seda ise korraldada kui on suur soov. (Kuid paaril rühmapildistamisel jõudis mu laps siiski olla. Lapsed olid pildid sätitud ja korralikud, kuid kellelgi ei olnud peokleite ega ka lipsu...)

Siin linnas on ka eriõpetaja, kes käib kõikides lasteaedades. Seal kus vaja. Annab kasvatajatele nõu ja juhendeid, kuidas teatud olukordades tegutseda. Samamoodi jälgib ta teatuid lapsi, näiteks ka minu last, sellepärast, et tema emakeeleks oli eesti keel. Uuris kui palju on laps soome keelt õppinud ja andis  nõuandeid, et kuidas lapse kakskeelsust toetada. 

Igatahes lasteaias on alati kiire ja palju tegemist. Lõpmatuseni ideid, mida täide viia. Palju koosolekuid, mis iga kord lahendust ei leia. Kuid siiski on mul pigem head kogemused lasteaiaga, kus minu laps on käinud. Arvatavasti ta läheb sinna veel tagasi, sest eelkool toimub lasteaias esmaspäevast-reedeni 8:00-12:00. 
Eelkool on tasuta. Lasteaiamaks sõltub pere sissetulekust. (Maksimum on  ~264 € kuus.)

Soomes emapalka saab 9 kuud, pärast seda on võimalik olla koduhoiu-tasu eest (mis on väiksem summa) kodus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Sellepärast paljud lapsed lähevad päris varakult lasteaeda. Mõni ei oska isegi kõndida veel.

Tahan veel öelda seda, et väga palju oleneb siiski kasvatajatest. Viimaste aastatega linn säästab kahjuks palju raha ja selle tulemust näeb ka lasteaedades.

Muide Soomes ei kasutata enam eriti sõna "lastentarha" (lasteaed), vaid hoopis "päiväkoti" (päevakodu), sest lapsele on ju see nagu teine kodu, kus ta veedab suurema osa päevasest ajast.

(Loodan, et keegi mu pikka n.ö. Mustandi teksti ei kopeeri ega varasta. Kui mul midagi olulist meelde tuleb, siis teen täiendusi.)

Võrdlusi?
Kogemusi?
Küsimusi? 
Arvamusi? 

10 comments:

  1. Oi kui suurepärane kokkuvõte. Tore et FB sinu linki jagati.
    Aga niipalju kui ma olen lastevanemate jutte kuulnud, siis Eesti ja Soome lasteaiad on nagu öö ja päev. Mitte kõik, aga mis salata, Eestis on pigem raha nappis ja kasvatajate puudus suur probleem.
    Eestis on juhuseid, kus rühma peal on 1 abikasvataja, kui kavataja on haige jne. Järjekordadest ei tasu Eestis rääkida, olenevalt linnast võib järjekod olla tõesti 3 aastat, ja on juhuseid, kui laps isegi 3 aastane, aga kohta ei ole. Isegi kohtusse minnakse juba Eestis, kuna vald ei ehita lasteaedasid juurde, see selleks.

    Mul endal laps veel lasteaias ei käia aga olen palju uurinud seda süsteemi, küsitlen tuttavaid soomlasi pidevalt ja loen netist. Tõesti alla 3 a. laste on ettenähtud 4 lapse peale 1 inimene, suurepärane ! Lisaks on tõesti lasteaedasid Soomes nii palju, pea iga paarisaja m järgi, raske uskuda. Vanas kohas kus ma elasin, oli metro pealt koju 700 meetrit, ja teele jäi 4 lasteaeda. Nüüd on mu maja kõrval 2 lasteaeda. Valik on suur ja koha saab suht kiiresti, kui tööle vaja minna.
    Mul vanem laps käis lasteaias niipalju aastaid tagasi, siis polnud Tallinnas veel järjekordasid ja probleeme.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ise jagasin seda linki seal :) mõtlesin, et äkki on kellelegi sellest kasu.

      Ega Soomes on ka juba natuke probleeme selle lasteaia järjekorraga, eriti siin linnas, kus mina elan. Palju lastega peresid on viimaste aastatega siia kolinud. Alati ei pruugi kõige lähemasse lasteaeda kohta saada. Ja neid lapsi ka eriti ei taheta võtta, kellel näiteks ema on kodune. Aga siiski kui laps sünnib, ei pea selle lasteaiakoha pärast kohe ennast juba segaseks mõtlema, et kus ja kuna.

      Jah lasteaedu on rohkem. Näiteks eralasteaedades kasutatakse tihti ära just täiskasvanute ja laste määra. Ses suhtes, et kui kasvataja on haige, siis "ajutiselt" võib olla ka see täiskasvanu/lapse arv olla natuke nihkes (säästujal ei taheta ju palgata eriti asendajaid ning eralasteaedadel ei hoia silma nii palju peal kui linna omadel). Kuid huvitav on see, et seadusega pole kirjutatud mustvalgelt, et kui pikk see "ajutine" aeg on! Nii et palju sahmerdamise ruumi on.

      Delete
    2. Mul oli põnev:) Aitäh Sulle! (E.).

      Aga muidu siin Eestis rakendatakse ka juba osades lasteaedades seda 1õpetaja+2 assistendi süsteemi ja hetkel tundub, et läheb järjest populaarsemaks. Kuigi õpetajad nt kiruvad, sest arvavad, et sellisel juhul vastutavad ainult nemad õppetulemuste eest, tegelikult on see ikkagi meeskonnatöö ja peaks kuidagi panema ka assistentidele peale kohustused nii hariduse kui ka vastutuse osas. Praegu paljud kardavad, et assistentideks võetakse need, kes ei tea lastest üldse midagi ja kuna palk on nagu ta on, siis valikut polegi...ja üks õpetaja siis ainukesena vastutab.

      Delete
  2. Ma lisan omalt poolt veel väikese tähelepaneku. Kui Eestis üldiselt liiguvad lapsed ryhmiti koos samade kasvatajatega algusest kuni lõpuni siis soomes see nii ei ole - siin vahetuvad kasvatajad iga "õppeaasta" alguses. Vahetuvad kasvatajad/õpetajad ja ka ryhma ruumid.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tihti jah juhtub nii, et lapsed lähevad suurte rühma edasi, kus siis ootavad neid teised kasvatajad. Kasvatajaid vahetatakse ka omavahel rühmades. Et ikka rühmatiim end värskemana tunneks, et ei manduks "kiha peale".
      Lapse arengule oleks siiski parem kui samad kasvatajad on algusest lõpuni. Püsivus ja turvaline keskkond.

      Delete
    2. "Koha peale"*


      Unustasin veel kirjutada sellisest lasteaiast, mis on ööpäevaringselt avatud. Näiteks kui vanematest on keegi öövahetuses tööl või mitu päeva järjest. Sinna saab lapse kella 21-22 ajal viia või varahommikul 5:30, keset ööd lapsi siiski ei häirita. Samas seal on ka rutiinid paigas, kuid minu meelest nii kvaliteetne see rühmatöö seal olla ei saa. Lapsedki ju väsinud kui ei saa omas voodis magada. Aga vähemalt on selline variant, eriti hea näiteks üksikhooldajatele, kellel pole muud võimalust.

      Delete
  3. Jah, soomes ei pruugi ka kohta saada kodule lähemal kohas, aga saab. Ja mul tuttav on väiksema lapsega kodus, siis suuremat ka lasteaeda ei võetud, aga antud juhul mulle jäi mulje, et polnud seda julget pealehakkamist. Nad justui hoiaks nii igaks juhuks sea tühja kohta.

    Erakaid ma ka niipalju ei usalda, just sellepärast, kui nad peaks haigeks jääma. Ja suuremates lasteaedades ikka on rohkem inimesi, kus ka kasvatajad jälgivad üksteist. Kui erahoius on 3-5 last siis sa ei teagi, mis ta seal üksi korraldab.

    ReplyDelete
  4. Nii huvitav on lugeda.
    olen ise lasteaiaõpetaja olnud eestis ja eelkooli õpetaja soomes.
    mina võiksin kirjutada just sellest, et minu lapsed on perepäevahoius. suurepärane võimalus lastele. esiteks juba sellepärast et on vähem stressi. ma ei saa aru, miks vanemad ei taha panna last sinna hoidu, (kasvõi 4 aastaseks saamiseni, kui laps on valmis lasteaeda minema). aga ilmselt sellepärast et nad ei ole ise olnud sellises rühmas, kus on alla 4 aastased lapsed.. Jumala eest soovitaksin eestis ka võtta kasutusele sellise süsteemi..
    laps ei pea igapäev võitlema õpetaja tähelepanu ja läheduse eest. õpetaja ei ole super naine, kes suudab võtta mitu last sülle ja kallistada ja hpakkuda seda lähedust, nagu laps tahaks. Reaalsus on see, et sinna sülle trügivad julgemad ja domineerivamad lapsed ning need vaiksed ja rahulikud satuvad sinna sülle poole vähem.
    sest see inimene, kes hoolitseb su lapse ja veel 5-6 lapse eest, on samamoodi haritud (lähihoitaja) nagu õpetajaabid lasteaias, valla palgal. tegelikult soomlased usaldavad inimesi palju rohkem kui eestlased. igastahes, meie linnas on kõik toredad perhepäivähoitajad. minu lastele on kui vanaema. tehaks samasuguseid asju nagu lasteaias, ainult väikses rühmas. iga laps saab tähelepanu ja lapsel on poole vahem stressi, eriti kui on võõrkeelne. ja 2-3 aastane laps ei vaja mingeid meeletul koguseid sõpru. 2 aastane ei oska veel mängidagi koos. nad ei igatse sotsiaalsust vaid lähedust ja tähelepanu.

    natuke jäi artiklis häirima sõna valik. Eesti keeles võiks kasutada lasteaia õpetaja ja kasvõi õpetajaabi (lähihoitaja). Laste kasvatajateks on siiski nende vanemad/hooldajad.

    Eestis on nii ärytäv just see, et kui tahetakse sama süsteemi nagu soome (1 õpetaja ja 2 õpetajaabi), siis soomes on need õpetajaabid vastava haridusega, mitte nagu eestis, keegi suvaline tädi tänavalt. soomes ei saa selline suvaline tädi jääda lastega üksi (ta ei saa vastutada laste eest, kuna tal pole vastavat kvalifikatsiooni). minu arust peaks eestis ka olema mingi selline eriala nagu soomes lähihoitaja. et inimene saaks ikka teadmisi ja kogemusi (praktika moel)lastest ning nendega töötamisest.
    Ja nüüd (aastal 2016), kus on masu jõudnud soome, siis on tegelikult siingi väga suur puudus lasteaia/eelkooliõpetajatele.

    üksteise armastust soovides, Diana

    ReplyDelete
    Replies
    1. Perepäevahoid on väga jama valik töötajale. Sa hoiad lapsi kodus, koristad, teed süüa - kulutad rohkem oma aega (ja kodu.) Sul pole kõrval tugiisikuid kui teisi lasteaiatöötajaid. Lisaks sellele ei hoia keegi ka sinu"töökvaliteedil" igapäevaselt silma peal. Lisaks kõigele saab perepäevahoidja madalamat palka kui lasteaiakasvataja.

      *(Postitus on ammu kirjutatud.) Ma olen vist natukene lihtsalt vanaaegne, et kasutan kasvataja sõna kui lasteaiatöötaja, mitte lapsevanem - kes on loomulikult esimene ja tähtsaim kasvataja oma lapsele.

      Delete
  5. Lisan veel niisama mõtte:

    Ma ei saa siiani aru, miks "lähihoitajat" oleksid paremad õpetajaabid kui näiteks uuem amet "lastenohjaajat", kes on 3a õppinud lastega töötamist - erinevalt "lähihoitajast", kes on õppinud ainult ÜHE perioodi lastest. Täiesti erinevad ametid. Lähihoitaja on lihtsat vanem "hooldaja" nime all tuntud.

    ReplyDelete