ARHIIV

04/11/2013

Üks naine, kaks erinevat sünnitust



1. Sünnitus
(Aastal 2009)

- rasedusnädalal 38+
- valuvaigistid: proovisin kaks korda hingata naerugaasi
- regulaarsed valud kuni lapse rinnale saamiseni: 4h
- rebendid, õmblused: ei olnud

Laps: tüdruk 3185g ja 51cm



2. Sünnitus
(Aastal 2013)

- rasedusnädalal 42+
- esile kutsumine: avati veed, seejärel tilguti alla
- valuvaigistid: taas paar korda prooviks naerugaasi, soojakott, epiduraal
- regulaarsed valud kuni lapse rinnale saamiseni: 5,5h
- rebendid, õmblused: 2*2cm sisemised õmblused

Laps: poiss 3772g ja 51cm




***
Mõlemad lapsed on sündinud Soomes. Haigla personaliga olen rahule jäänud.

Ma isegi ei tea kumb sünnitus oli lihtsam või raskem. Esimene sünnitus oli selline kogemus, mis ma soovisin, loomulik ja kiire. 

Teisel korral kutsuti aga sünnitus esile ja tehti ka epiduraal... Ma lootsin, et nii ei lähe, aga olen siiski õnnelik, et kumbki sünnitus ei lõppenud keisrilõikega. See oli mu suurim hirm. Aga peaasi, et lapsed on terved ja kui vaja, siis oleksin ükskõik mida endaga lasknud teha. 

Olen seda meelt, et esile kutsumisega olid valud valusamad ja avanemise protsess aeglasem. (Või on sünnitus lihtsalt liiga värskelt meeles?)

Pärast esimest sünnitust taastusin füüsiliselt väga kiirelt, nädalaga oli juba täitsa hea olla. Seekord on kuidagi valusamad kõik kohad. 

Õnneks ei olnud ma sünnituste ajal üksi, muidu oleksin küll vist suuremat sorti hingelise trauma endale saanud. 


Olen siiski rahul ja õnnelik, et mõlemad rasedused on olnud suhteliselt kerged ning sünnitusvalud lähevad kiirelt meelest. Ja mis kõige tähtsam: lastel on kõik hästi.



3 comments: